emakesest

Kui õekest käisime vaatamas siis tema soovitas mul ema mälestused ülesse otsida ja ümber kirjutada...ehk  veidike tekstigi  kohendada, et  järeltulevad põlvkonnad saaksid neid lugeda (ema käekiri  raskesti loetav)...

 Tuhnisin  riiulil ja leidsin sealt ka oma laste doktoritööd - tekkis niiii hea tunne, et lapsed tublid on olnud ja teaduses rügavad ka praegu....

 Aga eks emad-isad ole ikka need, kellest me põlvneme ja kellelt oma töökuse pärime.... nii ma siis hakkangi ema mälestusi ümber kirjutama.....
Emakene  kirjutas need küllaltki eakalt, nähes et mina oma jutte kirjutan ja neid lugedes, otsustas ka tema oma elu kirja panna....ma oma viimasesse raamatukesse panin isegi  katkendi ema  mälestustest  tema  käekirjast, sest ta kirjutas nii hoolikalt  ja sirge  ridadega....
aga nüüd on tema kuskil teispoolsuses  ja võibolla isegi  jälgib meid....ei saa kunagi päriselt eitada, mida ei tea...ehk teadus jõuab kunagi ka sinna maale, et saame teada, kas inimesel on aura, hing  olemas, kas see hing kuidagi veel materialiseerub jne. jne..... Mu dr-st tütar vist naerab  kui seda loeb....andku ta mulle andeks...
ilusat saabuvat ööd teile ja tõstke ikka vahel pilgud  tähtede poole, seal on  veel palju meile tundmatut..