igatsus

Oh aeg, seda ilmaelu..ei tea mis inimesloom ma küll olen..ikka tahaks armuda, ikka tahaks tunda seda suurt võimast tunnet kui oleks nagu tiivad külge kasvanud, kui imetled  üht inimest nagu jumalat, kui hing laulab hümni armastusele....jah... ma olen saanud seda tunda mitmel korral oma elus .. aga mu süda  tuksub valjult ja nõuab elult veel ja veel ..ja   ikka ma arvan et "kusagil on uued rannad ja uusi sündmusi võib tuua päev, mu igatsus mind sinna kannam ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe"(I.K.)...miks ma ei taha iga päev olla tavalises argipäevas? Miks igatsen ma alati midagi kättesaamatut? Miks viibin ma tihti unelmaades? Miks ma ei taha olla tavaline vana inimene! miks, miks, miks? See inimese hing on  nii keeruline...ometi ma naudin elu: tantsin, suusatan, ujun, musitseerin sõpradega, osalen kultuuriüristuses....aga ikka hing igatseb veel midagi... midagi sellist, mis on kättesaamatu...

 see on selline tunne nagu tennises, kui sul mäng hästi läheb, 3.a.tagasi ma sain veel hästi pihta..nüüd ei teagi (mängimine kallis)...aga tahaks ikka  mingit suurt  tunnet või elamust....

Kas teil on ka  vahel  selline tunne? Kas keegi on mu hingesugulane...
hea, et saab päevikut pidada..see vahel leevendab  mu igatsust....
ilusat päeva, armsakesed!