midagi hingele

Trehvasin eile Aunaste saadet vaatama ja näe imet - Mustonen mängis viiulit nii tundeliselt - kui ilus! Ja kui nad veel koos Saarsaluga musitseerisid siis ma kuulasin lausa hinge kinni pidades - kui ilus see oli - `viiul ja saksofon..küll on ikka mõnele inimese annet antud, et ta suudab teise inimese hinge lausa  helisema panna ....ma sain sellise kaifi nende musitseerimisest, et muusika siiani heliseb mu sees.....kuidas ma küll sellist  muusikat armastan!  Võtsin täna kitarri kätte ja püüdsin ka midagi ilusat  keeltest välja meelitada, aga minu võimed  jäävad kaugele maha..oskan ainult mõnda mustlasromansi.. lihtsaid laule ikka kitraga  mängin ...

mul on ka hääleseadja olemas

sellega saab   häälde panemist täpsustada...
ilusat hommikut!

kärss kärnas...

Täna on siis kärss kärnas ja maa külmetanud ....vihma tibutab, ei taha väljas tööd teha, linna ei viitsi
minna, seal peab raha raiskama, aiapidu jääb ka ära ei saa sellel päeval rahvast kokku  ja üldse, mis ma ka ette ei võta - kõik ebaõnnestub...hommikul ajasin Kyttile kuuma kohvi kaela, ta lõhkus ehmatusest mu ilusa kannu...lihtsal hüppas tila peale...mind ajab juba asi naerma...oh sa minu  armas kannukene

No nii  rohkem ma midagi täna ei tee viskan pikali ja kargan ristsõnadele kallale, sest nagunii kõik ebaõnnestub...ongi vahest selline päev, et ära midagi teha püüa - kõik ebaõnnestub! Hea et  tööl enam ei käi, teab mis ma seal veel korda oleks saatnud..

Jeerum, siin ka veel naerdakse mu üle -  aga nüüd panen pea tööle!
ilusat päeva!

läheb koristamiseks

Pean vist tõesti suure koristamise ette võtma, tuba nagu sealaut...  nii palju asju kogunenud ja  teine teise peale kuhjatud....varsti lähme juba linna, aga siin peab enne kordalooma

pealegi kavatseme  sõpradega teha suvelõpupeo  ja see on juba varsti....oi siis saab jälle laulda ja trallitada....nii tore kõiki jälle näha.
Aga praegu hakkan tegutsema ja täna vaja veel linnas  kütmas käia....sest muidu on seal niiskus  sees..peab ikka vahete-vahel  käima...
oi Kytti ehmatas mind   koledasti...pistsin pea aknast välja, et vaadata mis ilm teeb ja äkki keegi pani mulle  vastu põske..ma nii ehmatasin et lõin muhu omale pähe...ma ei pannud kassi kardina taga tähele, ta muidugi ootas väljas aknalaual tuppa laskmist, aga minu kiljatamise peale pani  nagu pastaldega välk minema.....ai- ai lähen muhule jääd peale panema..
pakaa

ilus luuletus

lugesin täna blogis ühte väga ilusat luuletust tähtedest ja taevast - minu lemmik teema..juba lapsena memm laulis mulle laulu Tähekene, miks sa vilgud ja ma magama jäädes vaatasin tihti taevasse...
tähed, kuu olid mulle hingelähedased, aga luuletetusi ma ise sel teemal  ei ole osanud teha..aga armastusest, kodutalust, Tartust, Käärikust olen küll proovinud ja mõni on isegi luulevihikutes ära trükitud......tähed on mulle jäänud kaugeks unistuseks...

see on lehekülg ühest minu raamatukesest, kus on kirjutatud siberist ja ka mõni luuletuse moodi asi trükitud

 siber-siber, sinu kohta on küll ühes luuletuses  jõulutähest kirjutatud...ka taevas nägi seal kaugel välja teisiti....

Kõiki katmas nüüd lumine lina suure vankri all hämaras öös
kuu paistel  tähtede vinas Jõulutäheke hiilgama lööb
vaatan aknast ta vilkuvat sära, näis et minule naeratab ta
äkki tunnen et lendan siit ära maandun tähena taas  kodumaal
hetkeks valgustan sünnimaa taevas langen põledes maapeale siis....

Kuid tähed  - tähed on inimestele alati kättesaamatud olnud ja võibolla kui meil on tõesti hinged olemas siis nad peale surma kusagil seal tähtede taga hõljuvadki...võibolla ka  inimkond jõuab oma uurimustega kunagi sinna.....tahaks loota, aga seni vaadates tähistaevast unistame ja unistame....
kalli teile kõigile

ma nutan...

Ma nutan vaadates vene pealt Andrei Malahhovi saadet "Las räägivad".. kui häid inimesi on ikka ilmas nagu Andrei...Ta on võtnud omale eesmärgiks leida nende laste vanemaid, kes on  oma vigasena sündinud lastest loobunud...Lapsed on kasvanud  üles invaliidide lastekodus, s.j. on mitmest neist saanud tugevad  invosportlased.. nt. ilma jalgadeta poisid võitsid saate Talentide jahil", tehes väga raskeid trikke, toetudes ainult kätele....mõned on lauatennise  võitjad ja n.e.
Kuid kõik nad igatsevad leida oma ema või vanemaid...nad andestavad emale kõik, peaasi et saaks veel ema soojust tunda... see saade on nii hingestatud ja Andrei teeb kõik, et laste vanemaid leida ja kokku viia...s.j. ka temale tulevad pisarad silma  kui lapsed oma emaga kohtuvad...kohutavalt inimlikud saated ja liigutavad mindki pisarateni...ema ja lapse armastus on kõige pühamad siin ilmas...

Kui ilus on purskkaev, siin oleks ka nagu pisarad....
 Tuleb meelde kui ise invaliidina Tln.-s Hiiul gipsis lamasin mitu aastat, kuidas uuesti käima õppisin, kuidas aastaid 1-2 gruppi invaliid olin ja jumalat tänan, et peale 2 oppi sain käima ja lapsed veel sünnitasin (luutuberkuloos, mis mul vaagnas peale Siberit  oli ei võimaldanud  kõndida) ....
Aga nüüd olen võimeline tantsima, ujuma jne..milline õnn on elu! Põetasin oma meest ühes toas, hiljem  tütre äia teises (mõlemad nad surid) - see oli kõik mu elus kohutav!, ma nii kartsin surnuid, ka haiglates mu kõrval voodis vahel mõni suri (osa  luutbr. haiged olid juba lapsena põdenud ja nende jalad ei arenenud - keha oli mehe oma. aga jalad lapse omad)...
ja nüüd ma leidsin inimese kes püüab sellistele inimestele rõõmu teha, leida nende vanemaid või nõuda riigilt toetust..Ei  Malahhov on inimene suure tähega, ta ise ka vahel nutab, kui eriti traagilised sündmused on..selliseid inimesi ..
  Mulle tulid oma kannatused, samuti tütre raske avarii (vaatamata tema üleelamistele kaitses ta  dokt. kraadi ja on väga tubli olnud) meelde
Peabki elust kinni võtma ja seda täiel rinnal nautima.....lõpetasin nutmise kui sain seda kõiki teistega jagada....ma kuulun nende inimeste hulka, kes vajavad kaastunned ja headust, olen püüdnud seda  kõike ka oma lähedastele anda...
Oi nüüd sai nii pikk ja segane jutt...aga olgu...nutt puhastab hinge ja annab ehk lainetena edasi selle kaastunde neile, kelle pärast ma nutan..
kõiki head teile!

Liisa luuletustest

Mu õe lapselaps on nii nunnu - väga armsa  luulekogu koostanud - tal on tõesti andi

Ta kinkis mulle ka ühe raamatukese...lugesin mõnuga..olen nõus P.Helme
 arv amusega, et ta ei õhka lillede ja liblikate, ega esimese armastuse järele" vaid  vaeb oma luules elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest"...on lausa nauding lugeda...Liisa on tõesti andekas! Ta on ise illustreerinud oma luuletused

Ma kuidagi lausa tunnetasin tema mõtteid ja arusaami...tekkis endal ka luuletamise soov...tasa-pisi proovingi..
kalli

seksist ka

Kui juba armastusest juttu siis ikka seksist ka....tuli tuju täiendada oma seksiteadmisi ja vaadata jälle raamatut "Tark seksijuht" koolibri valjaanne....hea raamat, eriti noortele

Aga ega minagi  seda lugemata jäta...eluaeg ju õpitakse.. peab ikka kõiges siin ilmas orienteeruma, ka seksis..vanasti peeti seda tabu teemaks ....  inimesed olid füüsiliselt  tugevad tehes rasket tööd,seetõttu ka närvid olid tugevamad, seksi ei peetud nii oluliseks..aga nüüd on inimesed rohkem pinge all, tänapäeva linnastumine jne tekitab stressi...seetõttu on vaja lõdvestavat seksi, et pingetest vabaneda...see raamat õpetab tõesti ilusat  ja tundelist armatsemist

Lugedes seda raamatut tekkib tunne, et peaks vist ikka tantraseksi kursustele minema, ka minu eas on seda veel vaja..see võtab pinged maha ja tekitab tohutu õrnuse ja rahu tunde...
Oih, ma ei või edasi lugeda....see on  nii erutav....vaja ruttu seksuaalenergiast  vabaneda.... kus see L ometi asub?!
nalja saab selle eluga!

ma armusin!

Oi ma armusin oma uuesse arsti! Millised õrnad tundlikud käed, millised targad silmad täis aastate kogemusi! Nüüd mul on uued rohud peal ja elu läheb edasi hindele + viis.... kuidas oleks tahtnud endale sellist kallimat!
 tulin lauldes maarjamõisast koju ja imetlesin imekaunist sügist parki

Lehed juba langevad..
.kui koju jõudsin siis maiustasin kahe maasikaga...milline imeline sügis, maasikad aina õitsevad ja kannavad

ja minu lemmik õiekesed aina õitsevad ja õitsevad...
ilusat päevakest

jälle armastusest

Jälle tahaks ma armastusest kirjutada....vahel tuleb selline tunne peale, et vajan inimliku armastust...hing nõuab midagi ilusat ja õrna....sõnadega ei oskagi seda kirjeldada....imelik, miks vanus ei vii minema seda igavest igatsust armastuse järele!? Miks ma ei tunneta hinges oma vanadust? Miks on mul millestki puudu, ometi ma ise olen armastanud ja mind on armastatud...samuti L-ga on meil väga hea kontakt...aga ometi hing tunnetab, et kusagil on veel midagi sellist olemas milleni ma pole jõudnud...
äkki on tõesti hing olemas ja see väljub inimesest kui ta sureb....hing hõljub siis kusagil kosmoses kuni leiab omale  mingi keha,  kuhu ta tahab uuesti siseneda  (nii arvavad mõned teadlased, ka idamaade filosoofia ei eita seda).  Kuid  mõned hinged jäävadki alatiseks kosmosesse hõljuma ja ei sisene enam kunagi  kehasse...äkki saan see mina olema....äkki on siis just minu hinges kõiki haarav armastus seal  kusagil kauges kosmoses... oh oleks see nii, aga nii tahaks maa peal veel kedagi väga armastada ja koos hõljuda õrnuse ja tunnete maailmas (äkki tantra ongi selline, mine või kursustele!?)
kuid ehk võib ka armastada elutuid asju, või loomi!? Kuid millegi pärast see ei realiseeri mu hingelisi vajadusi. Lastearmastamine on teistsugune ja see on omane ka mulle...
aga ehk on looduses veel asju, mida peaks väga armastama, olgu siis see kasvõi see ilus armas lilleke  sellel pildil....ma proovin sellesse süveneda....

Ei noh  - see on vist natukene naljakas jutt - sest ma ei tea isegi, millest  puudust tunnen!? Aga ometi on ehk kusagil samasugune igatsev ja  tunnete järele janunev inimene, kellega mind saatus pole  lihtsalt kokku viinud.....
armastust teile südametesse!

Maarjamõisa

Tulin linnast jala suvilasse ja lausa imetlesin meie linna...ikka ilusaid maju on Tartus... kui Maarjamõisa vanadest majadest möödusin siis pidin ikka mobla haarama ja mõne pildikese tegema

ikka armsad ehitised .... ja puude vahel  maas on juba sügiskulda ..

ilusat päeva teile!