kohtusime jälle

Me kohtusime jälle Toomel
ma veidi aralt andsin sulle käe...
Kui lumine....kui  ilus on praegu Toomel jalutada...kõik on muinasjutulikult valge..härmas puud....
Sõber tuli välismaalt, tõi mulle  kõik maailma orhideed....mitte päris elavad  aga postkaartidena ühe suure pakikesena...imekaunid...niipalju sorte  ja millised värvid....ma aina imetlen ja imetlen...

Lillede ilu on võrratu! Ma nägin juba eile unes, et olin Hawail  ja  mind ümbritsesid lilled ja armastus. ..amor noolega  seisis lillede keskel, mina aga tantsisin ja tantsisin ta ümber nende orhideede keskel ja  mu paljal kehal  libises pehme siid...ärkasin suure mõnutundega südames ja igatsusega kirgliku armatsemise järele..oh, ma ei jää sellest ilma, aga orhideede keskel see  ei toimu, sest nad kasvavad  nii kaugel.....ja seal on nii soe päike ja nii sinime meri....mu sõbranna on seal käinud  ja sellest mulle jutustanud...
Aga sõbrakesega me nautisime  valget lund, põhjamaist talve ja seda kirge,mis peegeldus me silmades...