minu lemmikud

Vai- vai- vai, maailm  täitsa valge, kõik kohad lund täis..lähen välja lund kühveldama, panen oma kilega kaetud vammud  selga, et saaks mõne tireli ka lumes teha... vibraatori riputasin niikauaks nunnule mängimiseks, siis on ka kilpkonnal vaatamist, muidu nad hommikuti nagu näljarotid...anna aga süüa, toit kallis - olgu dieedil ka..väljas siutsuvatele viin küll  sihvkasi, sest nad isegi seal lume ja tuulega maadlevad....minu armsad sulepallikesed...
Mis siis tän nalja, käin veel poes, ostan omale uue mänguasja, kui  neid seal on.  Kass ärastas selle - hambajäljed peal, ei saa enam kasutada.....kuidas ma küll  eile vibraatori laua peale unustasin?! materiaalne kahju kui suur!

Kui veel lemmikutest rääkida, siis  ma unustasin oma varese, nad kassiga  mul suured sõbrad..algul  oli vares sõbraks meile suvilas (mis asub lina serval), aga kui me talveks  linna kolime, vaata imet, tema ka kohal..... kui kohvi väljas joon, tuleb kohe mulle lähedale ja nõuab oma  pala..varesed muidu sarnased, aga nii julget teist ei ole (ja see kestab juba mitu aastat ), aga mänguasja ma talle  ei näita -  varesed ju uudishimulikud. Oi see vares tegi mul ükskord südame väga täis...tulin tookord  poest kanakoibadega ja panin kilekoti pingile , et uksevõti võtta ja uks avada, kui  ümber pöörasin ja  kilekoti võtsin, oli  koivapakk juba välja tiritud ja  vares lendas saagiga üle aia..ma oleks talle siis küll nahapeale andnud, kui ta  kätte oleks saanud.. aga hiljem läks viha üle..järgmine päev vares jälle kõnnib armsalt ukse ees edasi-tagasi...kuidas sa  sellise peale vihastad....igal juhul sel aastal on ta veel elus, kui siia lendas.
Ilusat päeva kõigile!