Oi ma olen väsinud plaksutamisest, kisamisest ja jalgadega trampimisest! Tulime L-ga just ülikooli spordihoonest, kus võrku mängiti.. kuigi SELVER on juba mitu aastat eestimeister olnud, tahtsime meie, et täna ikka PERE LEIB võidaks. Esimese seti nagu võitiski, aga siis hakkas kõik allamäge minema... ei aidanud ei karjumine, ei trummide plõrin, ikka järgmised setid kaotas.... ma ei ole eelmisest kevadest võrku vaatamas käinud (korvi ikka vahel käin ) ja olin unustanud selle müra, aga nüüd pidin kurdiks ka veel jääma, sest trehvasime trummide lähedusse... vai-vai , aga see mürgel ei aidanud, Tartu kaotas....
..... rahunesin lõpuks maha ja vaatan koos nunnuga loodust
ilusaid unenägusid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar