sugulased koos

Oi, ma olen nagu peksa saanud, kõik kohad niiii valusad ja emotsionaalselt kui tühjaks pigistatud  sidrun..nii  rasked   on  matused!
Matused olid ilmalikud ja väga ilusasti mängis viiul, kui  lahkumise laule (Minu isa majakene, Mul meelen.. jne ) laulsime. Ma lugesin Vilmale hüvastijätuks  I.Kolla "Nukraid hetki"( viiul vaikselt saatis) ja palusin andeks, et ei olnud talle viimastel rasketel hetketel toeks.....mis teha, mis teha - selline see  elu on...

Olime siis eile matustel koos kõigi 5 õe järeltulijatega. Mitte, et kõik oleks kohal olnud, aga ema iga õe järeltulijaid oli seal olemas. Kus need  sugulased muidu  kokku saavadki -  kui mitte pulmas või  matustel. Tore oli vaadata nooremat põlvkonda, ikka päris mitmed üle 190 mehed nagu kunagi olid vanaisa, meie isa  ja praegu ka minu poeg.  Mõne tädide järeltulijatega ei olnud üle kümne aasta kohtunud, nt. R, kelle pulmas me poistega  metsavendi tegime . Tuletasime meelde ikka ühiseid synnasi, pulmi, matuseid.. õde oli koos Vilmaga Kesk-aasias käinud, mina jälle Kaukaasias..lihtsalt meenutasime möödunut...

    omaksed

Täna lähme L-ga Käärikule suusatama (seal veel lund), siis saab ehk jälle jõudu koguda nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Aga homme läheme kõik maale   talu koristama,  kõik mittevajaliku põletame    ära.  Kuigi   õel on just hommme sünnipäev ,  kuid õde  ütles, et nii talgutega  peamegi  seda.          

ilusat kevadist päeva!