ühest ja teisest..

Aga meie käisime  K ja Ardoga eile Lõunakeskuses (Rakveres olevat Põhjakeskus - kui põnev!).Seal sai nalja, Ardo sai karusselil sõita - talle pakkus see nii lõbu. Siis pidime Zoost peaegu roti koos  puuriga ostma, kuna "Postimehes" kirjutati, et rott on looduslik antidepressant.. mina mõtlesin, et siis pole ehk rohtude peale enam raha vaja raisata. Aga kui helistasin L-le, et võtame roti,  ütles ta , et saabki  kass lõunaks hea keretäie ......no eiiii,  lemmikloom pole ikka söögiks mõeldud. nii jäiigi rott ostmata. Karude muusikat Ardo  nautis täiega...

                                               Ardo on pildi eesnurka nii pisikselt  jäänud..(karud ju suured)
Täna tuleb issi neile järele  ja nad lähevad koju.  Emme on lastekodus kasvanud ja olen püüdnud talle ikka vahel toeks olla. Hea, et nad mul olemas o!. Ja mul on veel üks Jana, kes on ühe käega ja ta vanemad said avariis surma. Tema on ka juba mehel ja kasvatab poega, elab Tallinnas, lõpetas juura
(väga tubli). Eile helistas, et oli terve käe ka vigastanud, peab teda vist peale matuste  vaatama minema.
Vilmakese matus on siis homme - väga kurb sündmus! Pean vist   rahusteid  võtma, sest elan väga raskelt selliseid asju üle (kahju, et lapsed välismaalt ei saa tulla)....kuigi südame rütmirohi on mul peal, aga vahel kipun minestama (ei haigustest me ei räägi -  elu peab  nalja ja huumoriga ikka võtma).Ja hea, et mind nii paljud loevad - saan sellest mingi rahulduse . Kirjutan veel ühte raamatut ülikooli elust, kuid ei tea, kas tahan ja  jõuan seda trükki panna, sest praegu  väga palju kirjutatakse kuulsatest inimestest. Minu elu aga tavalise inimese oma...Ja tänu internetile raamatuid loetakse üldse vähem. Ise ma küll loen,  praegu on käsil V.Luige Varjuteater (hästi kirjutab)
päikest teile südamesse !