Eile siis käisime jälle tädide talusid koristamas (nad on lähestiku ja kuulusid täditütrele)....võib arvata, et ka need talud jäävad tühjaks nagu paljud teisedki Eestimaal . Mäletan, kui käisime kunagi isapoolse vanaema talu vaatamas, mis asub metsade keskel, siis möödusime mitmetest teistest tühjaks jäänud majadest. Mõnedel lehvisid katkistest akendest kaardinad välja, mõnedel rippus kaevukohal pangki veel.... kurb oli seda pilti vaadata!
Runnel kirjeldab seda nähtust väga tõepäraselt.
...Kaugel sinise metsa taga seisab üksik vana majake
sammaldunud trepiastmetel minevik magab
rohtu kasvanud kopli viiv tee
oli kord elu neis iidsetes seintes....(vabandan , kui mõne sõnaga eksisin)
Nii see maaeluke meil hääbubki..
Aga täna on jälle uus päev ja eestimaale saabub ilusam aastaaeg...elu läheb oma rada ja linnastumine ning tehnikaareng teevad oma võidukäiku...
ilusat hommikut!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar