meie memm

Kirjutasin  enne oma kiirest loomust ...õde ütleb selle peale, et ma olen memme moodi, meie vanaema oli ka kiire jutuga ja jõudis palju teha, olevat isegi jala Jalametsast (Järvamaal) Tallinnas käinud oma viiele tütrele kleidiriideid toomas...oli kiire liigutustega ja asjalik..õpetas meid piibli järgi lugema, sest me õega mõlemad oskasime enne kooli minekut lugeda...
Memm oli meie kasvataja, sest ema oli talutöödega seotud, ise kündis, käis veskil, viis piima meiereisse jne.  sest isa oli siis juba vangis (sai 10 a ) ja ema pidi talu üksinda pidama...ma ei tea kuidas ta kõik need tööd üksinda jõudis üra teha....muidugi meie õega ka aitasime lehmi karjatada, rohisime, raiusime sigadele  kartuleid peenemaks, söötsime kanu ja isegi hobusega rullisime maad, see oli lihtne ja lastele jõukohane töö...
Memm oli juba üle 70ne ja tegi rohkem tubaseid töid ning valmistas meile toitu..mäletan, et ta käis ju suveti ka marjul, tõi meile mustikaid...kuna me raba serval elasime, siis mustikad ja murakad olid minu lapsepõlve marjad....aga laugastes käime ka praegu vahel veel ujumas...nii pehme vesi, ainult veidi pruunikas
Memm oli ka käreda loomuga, vahel ikka tutistas ka  kui ma ulakust tegin....tuleb meelde et ükskord tahtsin pudrusse palju mett panna võtsin kohe suure lusika ja muudkui uhasin mett oma kausikesse, oi memm läks kurjaks, aga mulle mesi maitses..meil oli palju mesilasi ja seetõttu, et lapsepõlves vahel ikka susata sain, ei ole ma nende suhtes allergiline, aga  õde on.äkki ta ei käinud lapsena neid torkimas ja ei saanud  nõelata?
Memm oli ka see, kes sülle võttis ja pai tegi, emal ju polnud aega....memme tehtud pai ongi  mul alati meeles ja ma armastan lapsi paitada ja üldse palju kallistada, ka oma sõbrannasid ja lähedasi... vahel mõtlen, et kas ma võtan neilt energiat või annan seda...seeon küsimuste küsimus ja jääb vastamata...ise arvan, et tugevamatelt inimestelt võtan ja nõrgematele annan...aga kuna ma olen ülitundlik (nagu mu perearst ütleb) inimene, ei talu eriti rohtusi, elan õnnetusi ja traumasid väga raskelt üle, kergelt puhken nutma jne....
Oh ma pidin ju memmest kirjutama...aga ikka püüan rohkem endast (olen suur egoist)
lähen parem otsin mõne memme pildi

Ongi ainukene pilt meist enne  Siberi viimist (minust rohkem pilte pole, aga õest on veel üks vanaisa matustel kui mind veel ei olnud)
Ma naeran, et memmel on selline kampsun seljas - nööbid nagu sendid reas..
või mina olen siis  tema moodi..kiire juttu- ja liigutustega....
Aga siin on vana pilt ka emast ja isast

kuigi veidi kortsus aga see pilt tõestab ikka, et mul isa ka olemas oli
ilusat päeva kõigile!

.