okupant

No on selle Kittyga alles tegemist....öösel ma ei saa oma jalgu liigutadagi, sest ta peab tihti just minu jalgade peal magama, arvab vist et ravib reumat...hommikul kui tõusen voodist siis on  ikka tegemist, et magava kassi  alt oma jalad kätte saada....no miks ta ometi Lembitu jalgade peale ei lähe...äkki on L-u jalad tõesti tervemad, või ta näpistab kassi, et tast lahti saada..igal juhul mul on okupant kaelas

Vähe sellest.. ta on meil pikakarvaline ja nüüd sügisel kasvas jälle karv hästi pikaks...eelmine aasta pügasin ta nagu lamba ära, aga nüüd kõik ütlevad, et nii ilusad karvad ära püga! Ta sööb küll õues rohtu ja  närib mu lilli (eriti vesipalmi - mul pole kahju ka hoian isegi lehti kinni, et tal see paremini õnnestuks) aga ikka on tal kõht kinni sest ta lakub neid pikki karvu sisse, siis tekkivad kõhus karvapallid ja mine jälle arsti juurde, aga see on nii kallis...
otsustasin siis kassile ise klistiiri tegema hakkata,,,mis mul muud üle jääb...ostsin selle jõperdisegi ära....lastele olen ma seda kunagi teinud aga kassile veel mitte...no on nende lemmikloomade pidamine ikka keeruline... päeval armastab ta magada ka veel minu läpaka  peal, olen nüüd juukseharja ja klistiiritegemise asja( seda ta kardab) läpakal  hoidnud, muidu oma raskusega teeb sellele  ehk liiga..ta on ju päris paksuke - nii ablas sööja

   Oh seda ilmaelu küll..kui millestki rõõmu tahad tunda siis peab ka  ohvreid tooma
Õieti kirjutas J.Tätte, et kõik inimesed tahavad, et neid armastatakse, tähele pannakse ja hinnatakse, et armastust peab oskama jagada ja andma, mitte ainult nõudma ja tahtma...maailm oleks palju parem kui kõik püüaks teineteisele paremad olla ja armastust kallistust jagama ( see käib ju ka loomade kohta)...eks ma pea siis selle okupandile ka veel rohkem armastust jagama ja tast hoolima, siis ta kolib ehk  mu jalge pealt veel rinna peale ka  magama , aga süda mul niigi veidi vahest torgib...on tõesti momente kui ma loen midagi pikali olles ja siis on  Kitty kohe mu rinnal  ja hakkab kohe pai nuruma..kui ma teda hästi õrnalt paitan ja igalt poolt silitan siis ta lööb nurru, aga seda on kuulda ainult siis kui sõrme õrnalt kurgu alla panen, sest ta häälepaelad on kunagi saanud kannatada ja isegi seljas väike küür (raske lapsepõlv vist Kittyl olnud)....eks peab teda ikka hellitama, ta hakkabki  möödunut unustama, aga vahel nii võpatab, kui keegi tuleb või mingi ootamatu kääl tekkib..sai ta tudengite ühiselamust, ei tea mis need poisid talle kurja tegid (kitarri häält ta kohutavalt kardab) ja kui ma algul ta nina vaatasin siis seal oli väike nätsu tükk jne.....nüüd on tal lõpuks hea elu! Käib õues, ajab linde mööda puuoksi taga jne.
Nii on siis lood minu okupandiga...
ilusat õhtut!