igatsev tunne

Istun siin arvuti taga ja mõtlen ilmaelu üle....kahju, et lapsi näeb harva...akna juures veel hunnik linnast toodud magamistarbeid (vaja tagasi viia)....suvila on väike ja magasime siin jalad pead koos, aga oli hea olla! Kahju et tütrelapsed ei näinud oma sugulasi (mõlemad hõivatud  ülikooli lõpetamisega), onu oleks ka neid näha tahtnud, aga tal oli auto liisinguga võetud ja 14 tunni jooksul, mis ta  siin viibis, ei jõudnudki linna (kartis ka auto pärast)...

Aga akna taga juba lilledemeri (kevade kingitus)....

kõik see kokku tekitab tugeva igatsustunde millegi sellise järgi mida ei oskagi kirjeldada...v-olla  tahaks lastega rohkem koos olla , v-olla juba merd nautida ja kaugustesse lennata nagu linnud...vaatan nende  kolmnurki taevas ja kuulen kurblikke igatsushäälitsusi.....tajun, et ka see on minus.....ükskord hilja õhtul lendas lindude kolmnurk (olid haned) üle kuu ja see oli nii huvitav vaatepilt , lausa siiani mällu sööbinud..
Jah igatsus on tõesti omapärane tunne, muidugi armastus on meeldivam....
armastust teie südametesse! On ju kevad!