ilus hommik

Tere päev, tere päike!  Oi seda loduse ilu küll - kui hommikul silmad avan... laual tervitavad mind orhideed, akna taga kanna koos teiste lilledega.. kui pilgu  kõrgemale tõstan  siis  valmivad sügisõunad... kui  kööki kohvi jooma lähen siis vaatan aknast belargoonia jne.     ja olengi oma  hommikuse energia kätte saanud.. siis jooksen paljajalu õue ja võtan puu alt  mõne ploomi, mõne martsipani.. näpan  ka  mõne hilinenud vaarika ja ongi vitamiinid käes.. elu nagu muinasjutus....siis võivad alata päevased toimingud.. täna õnneks on päev kohtumistest ja kohustustest vaba..saan oma ristsõnu teha  ja  arvutis oma  diggerit mängida (juba aegunud mäng aga mulle pakub lõbu)..
Lõunakeskuses käin ma küll ära sest punapeaMeri ja Lummi ootavada paremaid palu.... Homme kohtumine  maakleriga....siis tantsima  minek ja laupäeval seekord 2 synnat.... hea, et neid sõpru palju on, ikka etem kui raha..  aga raha peab ikka ka olema, muidu on nälg majas.. eilne Pilistvere mõjus mulle masendavalt  aga juba lilled ja mõtlemine oma lähedastele, sõpradele  teeb meele rõõmsaks.. Lemps sätib ennast tööle minekuks ja kassid saadavad väravani... mina  tänu suuremale pensionile (ikka  jälleSiber) löön lulli ja naudin elu... ah muidugi lähen söön veel ühe porgandi  ja ka kartulaid  peab võtma hakkama.. muru sai niidetud   jne.. jne....

                                               hommikused kaunid vaated

kalli-kalli-kalli kõigile

Pilistveres

Oi, olen väsinud.. jõudsin just tagasi Pilistverest, seal oli üleeestiline represseeritute kokkutulek... nägin tuttavaid..  meie külast Jalametsast olime  kahekesi.. Leili ja mina (ja kohapeal seal ei ela enam keegi),  väga kurb.. et see küla on Eesti kaartilt kadunud.. Leili oli 18, kui ta koos 3 noorema vennaga Siberi viidi, isa oli vangis ja ema surnud- ometi nad tulid toime ja jäid ellu... mina olin ka väike, kuid mina olin koos emaga...kirjutasin sel teemal jutukese "Lapsena Siberisse" juba 2000.a. ja hiljem veel kaks jutukest.. aga täna oli Pilistveres küll  500 ringis inimese koos... vast rohkem... Laulsime ka koos kõik eesti hümni...seal on tohutu kivihunnik neile, kes on surnud Siberis, vanglates (ka minu isale ja onule on seal väike kivi).. oma musikaalsuse olen ma pärinud neilt...

                                               Me sündisime Jalametsas

 

iga kivi  tähistab hukkunut

Ei saa ma  kunagi mitte mõelda Siberile..........

                                                

veel Toilast

Toilas on suvitanud vene poeet I.Severjanin, ta on kirjutanud ka luuletuse Toilast. Peale 1918.a. jäigi eesti elama ja tõlkis eesti luuletajaid vene keelde, kirjtas isegi teose  "Eesti luuletajad"v.k.
   Siin pleegib eha põhjamaine
   kui pärlitoone merre kaob
   ja hellitades lauge laine
   siin kõrge kalda juurde vaob.. (katkend Toila luul-st)
Mulle oli see nii lüüriline, vaatasin ta pilti  ja  pildistasin ka ta luuletuse originaalses leeles. tekkis omalgi vajadus luuletada, sest Severjanin pidas Toilat  selliseke kohaks, kus luule ise  tuleb sulle peale....mina proovisin ka , aga veel ei ole tasemel, et siia kirjutada....romantiline tunne  püsib siiani.. tundub, et männid on hiljem sinna kasvanud, sest luuletas ülistas  kuusekohinat jne.
Aga nüüd on aeg jälle laud katta, sest tuleb täna veel  külalisi, kes mind näha tahavad ja  saab jälle laulda....täna tuleb Malle kes on nii empaatne inimene, ta mõjub alati positiivselt  ja laulab imeilusasti, tal on 12-keelne kitarr..... laulab ka hispaania keeles, mõned lood inglise keeles.. kui teda kuulan, lähevad ihukarvad mõnust püsti.. mina olen talle vene- ja mustlaslaule õpetanud, tema mulle  hispaaniakeelseid (muidugi tean ainult kahte).... ka  Endel tuleb, tema on meil akordioni virtuoos (õpetab ka muusikakoolis)...  siis tuleb veel mõni mu ülikooli töökaaslane  ja muidugi Andrei+Erika... nii et õhtu tuleb mõnus.  L on praegu tennist mängimas.. ma ei jaksand peale Toila treppide minna.. samuti lõpetasin muruniitmise  jne.

                                                        luuletus originaalis

                                                    Toila promenaad

Ilusat päeva!

Toilast tagasi

Toilas käimine oli põnev! Seal sai  lausa ekstreemsporti teha- ujuda 13kraadises vees ja  mereni jõudmiseks pidime tohutu trepi läbima. aga sai soojendust vähemalt enne  ujumist- käisime kolmel päeval.. sis  jälgisime  purjeregatti... oli ääretult tuuline

                                                              kogunemine
laine oli nii tugev, et ainult julgemad läksid

                                                   merel


  Ja siis oli  prominadil jalutamine ja  kontserdi kuulamine.. vähemalt  3 korda laulsime "Eestlane olen.."  kõik püsti.  Linna ja  Ilus laulsid tõesti võimsalt.. kontserdi lõpetasime kätest kinni hoides lauluga "Mu isamaa armas"  Tohutu kokkukuuluvus  ja tugev aura oli kõigi vahel, mõnel olid pisarad silmis isegi Ivo pühkis silmi... kulminatsioon oli võimas!!!  Sain elamuse... Toila hakkas meeldima, olin seal esimest korda.. nii armas...

                                                       aseri orkester
  Äldiselt muljeid palju, ei jõuagi kõigest kirjutada.
HOMME TULEVAD MULLE VEEL KÜLALISED  osa on endised  koleegid ülikooli põevilt.. ootan.. ei ole und.. mõtlen kuidas vastu võtta.. kui vihma sajab.. ei mahu  10 inimest tupa.. ka suvemajakese ajas tuul uppi.. eks näib .. kui kuidagi ei saa.. siis ikka kuidagi saab.. aga orhideed on oma kauniduses mu laual...ilus...ilus..ilus..
head ööd.. head ööd..

kannakesed

Ikka imetlen oma kannakesi. Nii armsad... nüüd  on lahti läinud juba mitu õit!!!Kui põnev.... hommikul ärgates märkasin kohe, et lillepeenar on   värvirikkam... oranzi rohkem...... milline ilu silmadele !!!!!
Täna siis lähme Toila, oleme  paar päeva mere ääres.. homme on seal  30-ndate stiilipidu... peab midagi välja mõtlema, et tasemel olla.... laulavad Maarja-Liis ja I.Linna.. saab ehk ka tantsidagi... äkki tangot või tolleaja fokstrotti ... näis..näis..... ma  lõpetasin lillede imetlemise  ja lähen stiilipeoks valmistuma... sest kell 15.00 sõidame  juba minema...

                                                      minu kannakesed

      Siin on veel üks minu armsake

                                               Lummi on koha sisse võtnud noore kanna all

Ilusat päeva teile ja  päikest südamesse!!!!


    

synnal

Vau. tulime  sõbranna Elli synnalt koju.. nii  väsinud.. sai palju laulda,  tantsida  ja naljalugusi rääkida.. väga-väga lõbus!!! 6 tundi järjest, sai ka mustlaste laule lauldud ja tantsitud... Volli ja Ülo on ikka asendamatud.. ma akordioni kaasa ei võtnud, aga kitrat sai küll tinistatud Elli õed ja sugulased on temperamentsed ja  särtsakad..
Homme on siis Hansahoovi minek, ülehomme lähme Toila ja ka seal toimub kontsert.. nii et kultuuri kui palju..
Oi, päike loojub!! Ja  homme on jälle uus päev... niii see elu meil lendab....

kalli-kalli kõigile                         nii me musitseerime L-ga

poliitikast

Vahel tekib ikka vajadus ka poliitikast rääkida, ise olen  sots juba algusest peale, sest peab ju ühiskonnas ka üks vasakpoolne erakond olema. Põhjamaa heaolu riikides on sotsid ikka  võimul olnud (muidugi vahelduva eduga), aga elatustase on ju seal palju kõrgem kui meil.
Mis puutub Savisaarde (see mu teemaks ongi) siis, kuidas ta aru ei saa, et peab ameti juba noorematele  loovutama, ja Ratas  on igati tugev kandidaat.Savisaar ju ka linna juhtimisel ei tegele oluliste asjadega. Miks ta linna  kanalisatsiooni ei uuenda (millised uputused viimasel ajal), milleks Tln. TV, miks lasteaiad nii kehvas seisundis on jne.? Ja kui sellised keskerakonna korüfeed nagu Seppik, Oviir, Laanet ja  isegi osa riigikogu keskerakonna fraktsiooni liikmetest, rääkimata  Savisaare eksabikaasast,toetavad Ratast, siis on selge, et  võidab Ratas, või osa  liikmetest lahkub.. Tuleks nad ometi sotsideks, siis oleks meie parteil veel rohkem kaalu, praegu oleme küsitluste järgi teisel kohal. Tahaks ikka, et meie omad oleks vaesemate ja puuetega inimestele toeks  ja nende huvide eest väljas!
  Vahest lugedes lehti ja vaadates tv-d tekkivad sellised küsimused, millest vaikida ei saa.
Ka Euroliidus on praegu palju probleeme. Vaieldakse juhtimisaparaadi suuruse üle, Vahemere riigid, kus ometi peaks kerge elu olema (pole neil sooje riideid vaja ega küttepuid, puuviljad kukuvad sülle), ei tule toime
 oma probleemidega. Poola ei kavatsegi eurole üle minna. Saksamaa tahab jälle oma valuutat tagasi jne. Kas oli meil üldse õige tegu - eurole üleminek? Sest  elu kallineb tohutu kiirusega  ja nüüd veel see elektrihinna tõus ka?
  Probleeme on kuhjaga.. aga meie elame ikka edasi, ei streigi.. tunneme rõõmu lilledest, loodusest ja hommikuti  rõõmustame päikese tõusu üle, naudime suve üle ujume meres, akunites järvedes, jõgedes...elu on ilus!!!!
kalli-kalli kõigile

Vahemere iludus

                                                                   kanna

Ai-ai-ai-aaaa...kui ilus!!!    Vahemere kaunitar alustas oma õitsemist.. üks õis läks juba lahti.. soe ja päikseline ilm panevad ta õitsema.. istutamisega  jäin veidi hiljaks...aga ta õitseb  ja mul on veel väiksemaid taimi, kes tahab?Talvel hoian teda jahedas toas ja harva kastan.
  Oi  mul on ka melonil 2  melonit küljes, eelmine  soe suvi pani lõunamaa taimi kasvatama ka Eestis, näis-näis  mis neist saab.. Kas keegi teab selle lille nime.. ma  ei ole  teadmikust jõudnud uurida ja netist ei oska nimeta asja leida. Aga ilmad on meil ilusad ja mammuke tuli  ka päikest võtma ja lilli imetlema, ta mul ka selline romantiline..
kalli-kalli teile

                                                           minu melonikesed

maalid

Ma ärkasin hommikul ja  silme ees kohe ilus maal ühe austraallanna Sue (mu tütre sõbranna) maalitud... kui ta mulle selle kinkis, siis paningi suvilasse voodi kohale, et ärgates näeksin - rohi on  helelilla ja kaunid kasetüved  metsa ja taeva foonil -  jee  minule meeldib, tekitab mingi unistava meeleolu..... kui ma aga aknast välja vaatan, siis sealt vaatavad mulle vastu punased õunapõsed õunapuul....mõnsa
Linnas aga on mu voodi kohal Uiga maal krüsanteemidega (valged lilled rohelisel taustal), kuigi Uigal on kõige rohkem Pühajärve vaadetega  maale (ma olen ta näitusel käinud). Linna magamistoas on veel üks maal rohelistes värvides - mets, kaugele ulatuv järv...ilus kevadine vaade (Altosaare oma) ja muidugi Arraku  akt repr. (kuhu see ikka mujale sobiks)  Nii ma siis elan looduse ja maalide keskel. Linnas on meil L-ga suure maja alumine korrus... maja on tänavast eemal aias, kus kasvavad kased, püramiidtamm,  väiksed männid, sirelid , jasmiinid jne. Maale on muidugi veel - aga koguks seda  nimetada ei saa... on ka ühe siberikaaslase maalid- ta on  samuti  Pühajärve maalinud....aga kõige ilusamad on ta maalidel siiski  männid-need on nii ehtsad... Oh Siber.. Siber.. ka sina tulid mulle meelde - mu  lapsepõlves üleelatud kannatuste ja rõõmudega... kirjutasin sinust ka väikesed jutukesed  "Lapsena Siberisse", "Tüdruk Siberist" ...sinuga olin 7 aastad seotud ja seda ei saa muuta.... ega  unustada...

                                                     pildil on ka poja kingitud roosid

Noh, head aega kallid blogijad

öised mõtted

Ma  vahel öösiti unistan printsist valgel hobusel.... kas on see patt? Kujutada ette, et sa istud sama hobuse selga ja siis läheb kiireks ratsutamiseks kuhugi kaugustesse... kasvõi maailma lõppu.... milline nauding.. milline ekstreemsus!!!!!!!!!!!!!!! Noh, kas siis  täna tuleb prints valgel hobusel?!  Ma võin ta ka sõbrannale või Mammule kinkida - see oleks andmiserõõm  -  kui see prints ikka tuleks.. millised võimalused..  Aga need on ainult unistused ja selleks ka jäävad...
 Selline on see reaalne elu, et unistused ei täitu... aga elu onju ise ka  kaunis ja võid  muuta teda veel kaunimaks.. õnn on oma teha...sõltub sinu tahtmistest ja tegudest.... Minul on komme leida ikka seda positiivsemat ja näha kõiges head....  "Muusika olgu sul saatjaks teel, lauludki kõlagu veel ja veel.. tantsides ununeb nukker meel...naer on rohuks meile - päris kindel see!"
Aga nüüd on öö ja ma lähen oma printsist unistama!

                                               mul on neid 2, aga hobuseid ei paista



Olgu teil ka mõnusad unenäod ja oma printsid!!