inimene hädas!

Ei saanud magada, mõtlesin oma täditütrele V-le, kes elab maal ilma abita ja on üle 70 vana.
Õetütar (el.Hiiumaal) helistas eile, et olid Tartu tulles läinud möödasõites teda vaatama, sumbanud  läbi lume  ta majani ja pannud trepile toiduaineid, sest V ei olnud  ukse avanud, aga aknast oli näha, et ta istub toolil. Tal on närvid haiged ja on kuidagi siiani oma eluga toime tulnud, kasvatas juurikaid ja sai rattaga poes käidud. Õemees on ainuke, kes saab temaga suhelda ja aitas tal puid teha, nüüd on ta ise  haige.Siiani olid  V-l seltsilisteks koerad, nüüd olevad need ka nälga surnud. Kedagi ta oma juurde ei lase, kohalikega ei suhtle, oma korter on Tln-s., elab ema majas. Kohalik vald abi ei anna, kuna pole nende hoolealune. Mida teha? Tahtsin juba "Rääkimata lugu" saatejuhile kirjutada, aga arvasin, et see ei kuulu ka nende kompetentsi.. Kui me L-ga sinna läheks, ta ei lase sisse, jalad on tal paistes, kummikud said ukse taha jäetud, et ehk need lähevad talle jalga. Aga temast ei ole enam poodi minejat (3km.).Kui keegi , kes oskab nõu anda, juhtub mind lugema - jätke nõuanne  com-i. Politsei sellega ei tegele, kiirabi Paidest ei lähe, psühhiaatriasse ilma pats. nõusolekuta ei panda, valla hoolealune ta ei ole, meie 80 km tagant ei saa aidata ja ta ei ava meile enam uksegi, mis teha?
ilusat päeva

paraadil

Mina sain elamuse, kui käisin paraadi vaatamas, rahvast oli nii palju ja väikseid eesti lipikesi lehvis igal pool.. me leidsime omale ikka  koha päris pläsku vastas  nurgal, nii et nägime marssijaid ja tehnikat, sest tehnika  pööras Võidu sillale.. kahju, et  orkester tuli päris paraadi lõpus, nii et sõdurid marssisid ilma muusikata ja lauluta, ka publik oli vaikne (põhjamaalased ikkagi), minu arust oleks sõdurid võinud laulda, või vähemalt mingi muusika kuskilt kõlada, muidu oli lausa vaikus, aga üldiselt oli tore meie poisse  näha! Teinekord laulgu ikka rivilaule!

                                                  dessantväelased
    Isegi päike tuli välja, kui paraad algas - tore elamus!
kalli kõigile

24.veebruar!

Täna on siis suur paraad Tartus, mida meie ka vaatama  lähme, see oleks minul iseseisvuseaja esimeneparaadil  osalemine (muidu ikka vaatan TV-st). Kui hea tunne on, et me oleme  iseseisvad, kahju, et minu isa silmad seda ei näe, ta suri kuskil siberi kullakaevanduses (teisele riigile rikkust luues) ja see riik on meie suhtes ikka veel vaenulik, arvestamata seda, et niipaljud  eestlasi seal orjas... Aga täna on pidupäev, L käis juba  Toomel päiksetõusu lauluga tervitamas ja presidendi kõnet kuulamas...

 

                                       
Kahju , et lapsed näevad välismaal ainult uudistes seda suurt isamaapidu, veidi kurb tunne , aga mis teha, mis teha,  kodumaal kõigile tööd ju praegusel ajal ei jätku..kuid õnneks poja tuleb varsti külla!
Muidugi see Ilvese liialt uhke vastuvõtt veidi häirib..ajal, kus paljudel lastel ei jätku kodus süüa, nagu eile "Rääkimata loos" kuulsin.. võiks ju selle  peo raha arvelt ka vaestele  tänavatel toitu pakkuda, oleks ehk inimlik?
 Aga nüüd pidulik hommikusöök ja siis paraadile!
Ilusat Eesi iseseisvuspäeva kõigile ja olgu ikka kõigil lastel leiba laual!

ilmus jälle

Oi-oi-oi. mu imetlusobjekt tuli jälle meile külla! Jaaa.. seekord  loobitakse  ka mulle soojemaid pilke ja soovitakse ilusat aastapäeva .Mul läks kohe tuju paremaks.. pakkusin talle kooke moosiga, L maiustas  samuti, sest toorvaarika moos on päris hea...... huvitav, huvitav, kas  see mees on ikka nii ideaalne, nagu ma ette kujutan, aga südame paneb pupperdama küll ja kõhus oleks nagu liblikad....vau, ta vaatab mind oma ilusate silmadega ja kalakülmus on tast kadunud.. mul on lootust!
 Kuid nüüd 2 L-i (tema nime algab ka L-ga) sõitsid Kuutsemäele slaalomit sõitma. Ma veel ei saa, eile hingasin lund ja külma sisse ja bronhiid ei ole päriselt veel paranenud. Kuutsemäel on täna ka veidi lörtsine.
Ma parem  lähen ja otsin oma targa sõbra üles, soovintalle ilusaid põhi ja pean veidi nõu..... kuid siis ma ei tohi küll mukitud olla, ta ei salli värvitud naisi.....hm. aga juuksed mul juba mustad.. ei, vahepeal ma neid  blondeerima küll ei hakka, sest siis kaovad need harvad karvadki mu peast ära...voh, ma jätan valge mütsi pähe ja lähen kohvikusse, kohvikus  võib  mütsiga küll olla...näis, näis  mis nõu ta mulle annab.. kui inimest tõsiselt armastatakse, siis lubatakse ju talle ka väikseid platoonilisi armumisi (platoonika pakub ju vaheldust), mitte nii nagu L arvab, et üks inimene peab ainult teisele kuuluma.. mulle see ei sobi, aga muidu on L vahva!  Kuid vahel peab  ikka  oma südant ka  kuulatama, kui see tugevamini tahab tuksuda, nagu mul praegu, nii hea tervisele ja anna positiivsust Helistan kohe  sõbrale, ta vabaneb ju  täna  neljast.. ja siis lähme  meie armsasse  Wernerisse...

                                            seal saan jälle neid armsaid `sarze nautida
Werner on ja jääb mu lemmik kohvikuks, muidugi Suudlevad tudengid on ka meeldima hakanud..
Aga nüüd siis saba selga ja kesklinna poole punuma!!
suur kallistus kõigile

nautisin loodust

                                                            nii armsad uued võsud
Täna ma nautisin loodust, esimest korda üle pika aja jõin  kohvi õues..võtsin kandiku sülle ja istusin pingile....nii mõnsa! Päike armsalt soojendas (maja lõunapoolsel küljel) ja linnud hüplesid oma toidulaua ümber, nad isegi ei kartnud nunnud, kes minu kõrval istus ja võileivalt vorsti nurus...eks ta veidike sai  ka. Oi, räästad juba tilguvad  ja lumi tasapisi sulab..varsti-varsti pistavad lumekellukesed ja märtsikellukesed oma ninakesed  lumest välja ..
 Läksin ka teisele poole maja ja tegin männikäbidest pilti...vau, kuidas  männid juba lõhnavad !

                                    väikeste käbikestega mänd
Küll on see ilmaelu ikka imelik,  vanasti, kui ma  maal käisin, tahtsin alati käbidega männioksi talvel tuppa vaasi tuua (lõhna ja ilu pärast), aga ei ulatanud kunagi  oksa murdma (maal mänd nii kõrge) .. nüüd kus  ulatan oksakest murda -  ei  tunne enam nii suurt rõõmu käbide nägemisest.. naudin küll, aga see ei paku  enam nii suurt elamust...mõned asjad jätavad juba ükskõiksemaks..mis teha - mis teha, elu on selline, kõik kättesaadav ei tundu enam nii huvitav.....
männilõhnaline kallistus!

nalja kui palju!

Oli  tore vastlapäev! Sai nalja kui palju...Laur ja mamm tulid salvokaga, nii et mina sain salvokaga mäest alla lasta, Laur haaras mu p-laua omale.. oligi liiga lumine, et minul sellega sõita..isegi  salvokaga ma lendasin.. no nii naljakas - sain südamest lumes püherdada.. nii pehme,nii valge, nii mõnus..suu ja silmad olid kõik lund täis..ei mulle meeldib ikka veel vahel laps olla!
Pärast käisime veel Toomel von Baerile austust avaldamas, tudengid olid meisterdanud  päevateemaseid lumeskulptuure. Karu ja kala kajastasid  Baeri loodusuurimuste valdkonda, aga  muna  - munaraku avastamist , seda sai lumepallikestega (sperma-d) isegi loopida, nii naljakas...

  

see on karuke (oleneb kust poolt vaadata)

Toomel oli nii mõnus jalutada..tuul keerutas pehmet lund ja J-K Petersoni skulptuuri eemalt vaadates ei tulnud äkki kellelegi ta nime meelde, samas kõik teadsid ta ütlust eesti keele kohta. Liiga harva vist käime Toomel jalutamas..
Hiljem käisime veel poja korteris ,sai seal viimast korda du`sitada..hiljem  Mammu ja Laur pakkusid kukleid ja teed. Võtsime sealt veidi  kola autosse, sest noored kolivad uude kohta, poja korter läheb  müüki....ja nii see õhtuke meil siis lõppes....
Ilusat päikselist päeva teile!

Vastlad

Nii ilus pehme talve ilm, ma olen siin paar päeva köh-köh teinud aga nüüd on kindlasti dendroparki minek.. peab kohe ära käima, lapsed veel magavad, kui need kõik välja tormavad, siis ei pääse mina oma pepulauaga löögile, nimelt mul on selline armas  asjake, millega alla lasta, L ei ole enam mitu aastat seda tsirkust kaasa teinud, tema sõidab ikka suuskadel. Mina sõitsin enne salvokaga, aga see läks katki, uus on mulle kallis , piisab sest väiksekesest küll, pepu mahub peale.. Kolm-neli korda  sõidan ikka alla, kuigi L ütleb, et vaata, et sa oma konte selle tsirkusega ära ei murra...aga liugu peab vastlapäeval laskma.... Ükskord oli meil Volli ka pundis , siis lasksime kilekottidega alla, see raputas küll läbi.

 Eks ole armas roheline, veidi küll kulunud aga  veel terve. Küpsetasin täna hommikul kooke, sest  siberis oli "Maslenitsa" ja küpsetati "blintsikuid" (lapsepõlvest meeles)
No me siis lähme hästi pikka liugu laskma, tulge ka!

ikka üks keel!

No ma lihtsalt ei või,  naerma ajab see pilt  Postimehest, kus on juttu Läti referendumist.. ma esimest korda näen, et mees käib koos koeraga valimas ja mõlemad on nii rahul, et Lätis on nüüd ikka üks riigikeel. No kuidas koer  kahest keelest aru saakski?  Ja ta on  sellises rõõmsas asendis peremehe süles - no rahu ise

Pilt sai niruvõitu, aga Postimehes on ta nii suur ja naljakas.. kui nüüd ACTA mulle külge ei hüppa pildi  näpsamise eest.
Aga see on tore, et lätlastel nii hästi läks.. meie pisikestes  riikides aitab ühest  riigikeelest küll- No teistel  suurematel on vahel mitu, nt. Soomes on rootsi keel teiseks keeleks. Kuid meie ju  alles pääsesime ühe suure keele mõju alt välja.
lemmiklooma õnne teile!

Väätsale

Oi eile tuli Väätsalt E-kiri,kutsuti jälle osalema naljapäevale "Maamees muigab. See oleks meil siis 6 kord sinna minna. Käime seal  naljasektsiku "Lummi" nime all ( meie valge kassi nimi). No  ei ole veel praeguseks   mingit uut nalja välja mõelnud (äkki vibraatorist?).. see oleks labane, erit zürii ees (kust ei puudu ka P.Aimla). Kuigi strippar on meil juba olnud. Oleme Väätsalt ka vahel mõne väikse auhinna  saanud (vahel pildidki Maalehes olnud: mina egipt.tantsuga ja L stripparina, või minu tütrena)

Pean vist Astridile helistama (tema on meil 3-ks olnud), äkki temal mõni uus idee. Me oleme ikka koos neid nalju välja mõelnud. Aega on  vähe jäänud... mis teemal küll nüüd huumorit teha?
Aktuaalsed on Ansipi, AKTA , KA ja ERM ehitamise  teemad...peab mõtlema, kuigi päris raske on inimesi naerma panna, aga vahel  oleme  seda suutnud. Väätsal oleme teisi vaadates palju naerda saanud. No ei, me peame ka  midagi välja mõtlema! Hakkangi Astridile helistama..
töökat nädala algust, kullakesed!

Karrrmen!

Vai vai vai armund olek jääb ära.. põrkasin vastu mäge, unustasin seksuaalvähemuste olemasolu.. nüüd juuksed tagasi blondiks  vaja värvida.. armunud olek peast visata jne.
Aga eile oli mul teistsugune elamus. Sõbrants teatas, et on Karrrmeni esietendusele vaba pilet ja L viskas mu siis seitsmeks Vanemuise ette. Vau kus oli modernne tükk..eriline muusika (vahepeal ka akordion) valguse efektid ja    vanemuise balletitrupi  tants +dekoratsioonid..muud laval eriti ei toimunudki: ei orkestrit, ei uhkeid tualette....ainult  vahepeal pandi riide,siis kisuti jälle ennast paljaks (olin nagu tsuktsi baletti vaatamas).
Mina ettevalmistamata, ilma kavata seda muidugi ei oodanud (arvasin, et tegemist on Bizeti Carmeniga), no mis ma oskan öelda..  selline ufoloogia, vahepeal nagu ulusid  hundid (tuli siber meelde), tants oli modernne, kuid poisid  liiga väänasid ja väntsutasid neid tüdrukuid,  hea et nad kõik elusalt   lõpus kummardamas olid  ( kirge oli palju nii et õhk särises).. enne  lõppu käisid tugevad paugud ja poisid muudkui  langesid .. paugud olid nii ehmatavad  -  hea et eluga sealt pääsesin! Lavastaja oli vist Venemaalt (hiljem loen lehtedest arvustusi).. oleks pidanud ikka kava võtma (raha kokkuhoid), siis oleks ehk midagi mõiganud...aga au lavastajale - sarnast  annab ikka  välja nuputada...

                                                          armas pildike teatri seinalt
Noh,ilusaid maratoni elamusi!