jõulukontsert

Täna siis renoveeritud Tartu  jaamahoones k.16.oo toimub Gaudeamuse jõulukontsert...L juba hommikul vara otsis omale päkapiku mütsi valmis ja usinasti harjutab -  do-re-mi

 Meeskoorilaul on omaette nauding....kui ikka mehemürakad laulavad täishäälel -  võtab südame põksuma küll....mulle väga meeldib nende  dirigent L.Preede - sädeleb oma temperamendiga ja paneb mehed südamest laulma....
tulge kuulama!

karu süda

Trehvasin lõpuks A.Iho  "Karu süda" vaatama...enne olin sellekohta palju lugenud aga  filmi ennast polnud näinud...igal juhul see kiidetud  film haaras ka mind

Väga hea oli R.Simmuli mäng....ka minu hinge paitas  siberi taiga ja  sealse elu  ürgsus.....
Roosmate pere käis sealset elu proovimas... ei kui läheks ka  sinna vanadust  veetma..aga kellega , L ütleb, et igapäev on mul eri lollused peas.....nüüd mul tekkis igatsus taiga järele...kui mõnus, kui ürgne elu...saaks ehk karu kallistada...see mulle meeldiks....aga kes kaasa tuleb?
suur kallistus kõigile!

kui ilus!

Ärgates vaatasin aknast välja....vau, kui ilus lumine jõulukuu...männid, kuusk kõik kaetud paksu lumega....nii mõnus et elan kui metsas

siis läksin kööki kohvitama....vaatan, oh imet linnud juba  kõik söögilaua juures (L oli enne minekut neile juba toitu pannud - kui tubli temast, muidu see rohkem minu hobi)....jägelevad,mõni  nokib rasvapalli...

aga kui aknast pildistama hakkan, panevad kohe lendu....oh nii ilus on õues, tõmban dressi õige selga ja lähen  võimlen ja möllan veidike lumes...
kalli teile

12.12.12.purjus suusataja

Ei tea kuidas mu saatus edasi kujuneb aga sel maagilisel kuupäeval olin ma  elus vist esimest korda purjus ja käisin suusatamas ka veel...mu sugulased ja sõbrad tunnevad mind ikka rohkem karsklasena (noh, nagu jänes ja eesel kõrtsi läksid, jänes ütles, kas tellime, eesel - ma loll niigi)....aga eile ma ei jõudnud veel kaineks saadagi (eks balsamis palju igasugust sodi sees)  kui L tuli koju ja kamandas kohe suusatama...nii me siis läksimegi... ikka selline imelik tunne oli peale kanget kraami, et pea ei kannatanud  üldse pööramist, siis tahtsin aga näha kas L mulle järgi jõuab.. selleks pidin madalamalt vaatama, aga L oli juba kaugel ees (punase jopega)

Pärast läks pea juba selgemaks , kuid  siis  eksisin kuuskede vahele ära, n.ö sõitsin rajalt välja...aga  suusatada oli mõnus, ka  mammuke oli meiega Tähtvere loodust nautimas, tema sõitist meist kõige kiiremini..

 oli tore ja sai suure sõõmu värsket õhku, koju jõudsin päris selge peaga...balsamit (seal oli palju sodi sees) ma enam ei taha kui ehk siis tilkhaaval....aga punast veini jõuluõhtul ikka natukene maitsen....sest Egiptusest tuli komme külge (ei mingit peapööritust enam) - tasuta ei saa ju joomata jätta -  hakkas päris meeldima ....L arvas, et minust võib joodik ka veel saada, no see veel meil puudus -  nagu täpsustab Juku....
ilusaid lähenevaid jõule!
ka sulle printsessike ja sulle läbipaistvate tiibadega lendav konnake!

Olen purjus

Jeerum, ma olen purjus! Kõik nii imeliselt ilus ümberringi....naabrinaine kutsus mind kohvi jooma ja ajasime seal plära ühel ja teisel teemal..lõpuks talle tuli meelde, et talle kingiti jõuludeks Riia balsam...ütles et see on väga tervislik, maitseme siis elame kauem...mina nõus....kuid tema valab mõlemale terve pokaali... ma vastu, et seda võetakse ehk tilkaaval...tema, mis ei tapa -  teeb tugevamaks, lõime siis kokku ja mina peale joomist tundsin kohe kuidas tema tuba sõitma hakkas (mul selle suure  strept-i doos-e   tagajärjel ikka see tasakaalu närv ju...), luban omale  tavaliselt veidi veini või õlut aga nüüd terve bokaal nii kanget ...oih  roomasin siis oma poole ja jõin palju vett peale....siin ma siis nüüd laman voodis ja laulan..unistan muidugi ka printsist valgel hobusel..lalla laaaaaa

See juhtus  tema armsas toakeses....
Vau, lubasin ju täna L-ga suusatama minna!?  Ei tea millal ta tuleb, kuidas kaineks saada?!
pai-pai-pai........

oh, õnnetust!

Vaatasin eile ktv-t Malahhovi saadet sellest kuidas ühe lastekodu 19 a. jalgadeta poisid võitsid miljoni    tehes kätel igasuguseid keerulisi numbreid (isegi hoides teist  ühe käega õhus) ja isegi tantsisid.... nende trikid tulid esikohale ja üks neist treenib käsi, et jõuda kaugemalegi....nad võitsid täiesti tervete inimeste andekuse võistlusel...kuid nende  suurem soov ja unistus  oli leida oma emad, see on ju inimlik soov... kuid kahjuks  nõuka ajal   sandina sündinud inimesi ei aktsepteeritud....kohutavalt kurb oli vaadata nende kohtumisi emadega (kel oli hingel suur süü koorem), sest  üks emadest oli teeneline õpetaja...aga kui ta oleks tookord vastsündinu kaasa võtnud, oleks ta pidanud  maksma kinni 3 oppi, mida oli võimalik teha ainult välismaal ja hiljem seda jalgadeta poissi hooldamai. Töötada ta ei oleks ju saanud, ta oleks pidanud kerjama, abirahad olid  0 lähedased....ma ei saanud pisaraid pidama ja nutsin,nutsin. Malahhov teeb saateid nendel teemadel, millest ei saa vaikida....- au talle  MILLINE TAHTEJÕUD PEAB INIMESTEL OLEMA, ET ILMA JALGADETA teha trenni ja võita miljon.
 Inimene peaks õnnelik olema, et ta näeb, kuuleb, räägib, käib ja üldse elab!
Peale seda saadet hakkasin kuidagi rohkem hindama elu väärtust ja õnne et olen tervena sündinud....
Et kuidagi oma tuju tõsta hakkasin imetlema oma siniselt kaunistatud akend ........siis otsustasin, et teen õuest pimedas ühe pildi

 .... selleks, et   aken paremini pildile jääks kustutasin kõik tuled ja prillid ees must jope seljas (ärge unustage mu musti juukseid) avasin pimedas oma ukse ! Samal momendil ülemised naabrid avasid õueukse ...ja siis käis üks suur  mitmehäälne kiljatus, nemad pidasid mind millekski koledaks (must pea) mina aga ehmusin nende peale...oh seda õnnetust kui sind kuradiks peetakse! Siis kukkusime kõik koos naerma, isegi väikepoiss oli ehmunud....õues trepipeal küsis veel  pereisa, et kas ma olen ikka mina..
pai teile

muutsin imagot

Mina muutsin endal välimust...tahan ka  pühade puhul teistmoodi välja näha
juuksed lõin endal mustaks,, egiptusest tootud kangajupist õmblesin mingi togo moodi asja jne.
väga põnev..kui endale meeldid siis meeldid ka teistele

 ma pole veel elus brünett olnud , aga mood  nõuab..lapsed kukuvad kül p-li kui mind näevad...kuid neid ootavad ju  kingitused ja jõuluvana, mind ehk ei panda tähelegi..

tralla-laa, tralla-laa.....aga  L ei taha mu otsa vaadatagi..
Eile käisime õekesel külas, ta väetike murdis omal jalaluu - aga on tublike  parandab tudengite töid ja projekte (ta ju ehitusalal)...lõikasin tal juuksed lühemaks aga värvida ennast ei lasknud!?
minu välimust väga ei laitnud - ma ise ka tahtsin helepruuni omale, kuid pea viskas mustaks - nalja
saab..isegi linnud  lendavad ära kui mind näevad....
kalllliiiiii!

päikseline 2.advent

Vau, kui ilus päikseline advendi hommik....lilled säravad päikse valguses, nagu ei olekski talv...

Aga aknal lumiste puude  taustal säravad juba advendi küünlad ja lumi sädeleb päikse käes...kui ilus!
Hinge täidab lähenevate jõulude ja laste kojusaabumise õnn....

õnne ka teie südametesse!

Tätte kontserdil

Täna siis  käisime Peetri kirikus J.Tätte kontserdil...juba minnes oli pühalik meeleolu, teed ääristasid põlevad küünlad, vastu võtsid meid päkapikud...rahvast oli palju..eks muhe mees meelitab oma lihtsa jutu ja  lihtsate lauludega...inimesed nagu soovivadki kuulata näha lihtsust

Ta nagu laulabki jutustavalt lihtsatest asjadest....Udupasun saadab ta mahedalt mehelikku häält...oli uusi laule reisist, merest ja koduigatsusest....võibolla 2 t teda järjest kuulata on mulle palju, ma armastan ikka neid temperamentseid ja särtsakaid laule ka..... aga  kolme Tätte laulu me laulame mõnuga...

Päeval juhtusin ka Kihnu Virve tangot kuulama, ei jõudnud ära imestada kui põnev, et tema tango on kirjutanud ja nii armsate sõnadega! Lausa imetlen ka seda inimest...
kallistus!

veel Sharmist

Ei saa öelda, et  me Sharmis spordiga ei tegelenud...mängisime lauatennist (suuri reketeid ei olnud kaasas), veepalli  ajal sai vahel seal mulistatud, noolemäng oli populaarne (mängiti huvitavalt elude peale)  jne.  seal oli väga aktiivne spordi- ja kultuuriorgan-r...saalis oli tants ja  igasugused  filmide, näitlejate ja lauljate äraarvamise mängud...muidugi meie neid vähe teadsime...aga muud  nalja  sai küll..  sõit ühe monstrumiga

Ei öelnud ära ka väikse laeva juhtimisest...kuid niikaua kui ma oma võimeid imetlesin pidin kaldasse sisse põrutama, see oleks kindlasti juhtunud kui kapten poleks rooli mu käest haaranud

L tegi aga sel ajal kaladest pilte ja nautis mere põhja....snurgeldamisega ei tulnud ma enam toime, kuigi 5 a. tagasi julgesin..... 2002. käisime Egiptuses esimest korda.... selle ajaga on kõik paremuse poole muutunud ja ka meie oleme kallimates hotellides hakkanud elama... minul oli see 8 kord, L-l 4. Mina käisin vahepeal lastega ja kursusekaaslasega..... 

Kalad on muidugi palju ilusamad, kui külje pealt neid vaadata...
siin on aga viskemänguga tegelemine (meil suvilas on ka mitmeid mänge), õppisime nüüd seda teisiti mängima...(meie organisaator )

Nii et liigutasime ennast  oma võimetele vastavalt....palju-palju ujumist meres, basseinides jne
lumine kallistus Tartust