reede, 28. veebruar 2014

kirbujaht

Oh jessus maria küll..kui ukse avasin siis tormas sisse üks nälginud kassipoeg..oh aeg küll ribid kõik olid näha..viisin siis talle piima esikusse ja võtsin korraks sülle, et vaadata kas  kirpe ka on..tundsin kohe käe peal midagi hüppamas..läksin ruttu tuppa, et prillid ees uurida seda väikest looma ja väikseid kirpe   kuid kassid mõlemad tormasid mulle järele..no seda targem - meie pikakarvalisel kirbud veel puuduvad !?..sain selle pojakese kuidagi välja tõsta...kuid juba ihu sügeleb...võtsin riided seljast ja läksin aadama ülikonnas  neid õue kloppima siis vaatas naabrimees üle aia ja ütles "tere", seisin kui soolasammas ja lasin oma vanainimese ilusat keha imetleda  siis äkki kiljatasin ta tormasin koos kasside ja kirpudega tuppa tagasi ....ah seda jama ei oskagi kirjeldada...aga nüüd sügame kassiga ennast  võidu ja mis seal põranda vaipkattetes võib veel olla!?
Ma ei tea kuhu mis mürki panna, kassile küll kõrva taha, aga kuhu endale?vist tutile ja pähe, sest kirbud elavad ju ikka  karvades Ja kuidas prillid ees need  väikesed loomad vaipadest kätte saada?

Juuksed on hirmust püsti ja meel kurb
Aga see hulkuv kassipojake  ootab ukse taga ja ma ei tea mis teha..kas kutsuda need loomapüüdjad selle väetile  nälginud olendile või püüda vaadata, kas kass on isane, siis hariks ta puhtaks ja jätaks ta seltsiks  Kittyle, sest Kitty oli ta vastu nii sõbralik ja mängulembeline..siis oleks mul varsti ju kassikasvandus, ei   see ei lähe
Aga Kitty peab vist kuuma veega üle valama....ei ta ajab sõrad vastu.. Helistan L-e, las toob kirbu mürki....aga see pojakene seal ukse taga  nii kurvalt südantlõhestavalt mjäub -  mida küll teha!?
Eile oli nii ilus romantiline käik noorusesse - käisime käsikäes üles ja alla mäest---aga täna kohe hommikul vara sellised negatiivsed emotsioonid....ei noh  elu ju lainetab
armast päevakest!

neljapäev, 27. veebruar 2014

tiivarips

Mehed panid Kuutsemäele viimast võtma, no ega minagi siis haige  enam saa olla..jalad selga ja oma targa sõbraga kohtuma! Mis saab ilusamat olla kui kohtuda oma nooruspõlve kallimaga ja veel Sõbra pubis....
Aeg lendab kiirelt ja kuidagi vähe aega jääb oma sõprade jaoks..kuid aega peab lihtsalt võtma ja  on inimesi, kes eluaeg sulle meeldivad ja kelle seltsi sa naudid.....mis teha mis teha ega mitme mehega ei saa korraga ju koos elada.... on ka selliseid, kes katsuvad su kätt ja vaatavad  sügavalt silma ja keda sa tunned juba ammu-ammu...olgu see siis tiivarips või midagi muud aga mina arvan küll, et nii hea on, kui inimesel on sõpru kelle seltsi ta  naudib ja kes kunagi-kunagi ei unune...elu on ju üks ja ei saa peast visata inimesi, kes on sinu jaoks ideaalsed ja tarkad..kohtumine nendega rikastab ka sind....

Aeg möödub kiirelt tagasi ei pöördu
on jälle kevad meie ukse ees
nüüd hindan rohkem seda mis on möödun´d
ja inimese ilu näen ta sees

on armsad mulle vihmasajud tuuled
ma  naudin kevadisi parkiteid
ja armusõnu sosistavad huuled
-eks igaüks meist  vaja neid.....

suur kallistus kõigile!


kolmapäev, 26. veebruar 2014

minu põetaja

Kitty mängis  mu põetajat kui ma haige olin ja tal on tõesti ravivõimed olemas, aitas mind paari päevaga voodist välja, ei tohi unustada muidugi ka L teeneid
ja kui kiisut veel  õrnalt paitada ja veidi sügada siis oli ravitoime vastastikune.....n.ö. vahetasime omavahel aurasid...aga kui tähelepanelikult vaadata siis näib, et Kitty tundis lausa neegrimõnu...          ka minu süda töötas kui kellavärk tundes kassikest  rinnal pikutamas ja nurru löömas...                      Ei noh , loomad on inimestele ikka suured  sõbrad ja ravitsejad....see on kindel mis kindel                           
pai ka teile                                                                                                                                             

teisipäev, 25. veebruar 2014

Supilinnast

Tegin  suusatamas käies ka mõned pildid  supilinnast.... samuti armas Tartu linnaosake




uued majad on ilusasti sobitatud  selle linnaosa  miljöösse....Lembitu lapsepõlv möödus siin ja tal on supilinnaga seotud oma mälestused..aga kõige rohkem meeldis talle lapsepõlves Emajões ujumine...eks ikka jõe ääres ole tore elada..
mina tegin  jalutust ja  sain kohe hea  kaifi
See oli enne mu haigust, aga nüüd tasapisi paranen ja naudin juba õues pingil istudes päikest
Nii ilusad ilmad, lausa lust !

pühapäev, 23. veebruar 2014

ma põen

Kuigi Eesti sünnipäev on homme ja  ümberringi kõik nii positiivne on minule kõik haigused kallale
karanud (kaelaradikuliit lõi jälle  välja ja teeb  põrgupiina, liigesed viskasid ennast paiste ja valutavad, bronhiidil tuli meelde, et pole ammu mind külastanud jne.) ja murdsid mind lausa pikali  voodi...noh  nutta tahaks nagu ka veel - põhjuseid leidub alati...
oh siin ma siis nüüd olen ja isegi kass ei tule mind lohutama ja  valusid leevendama ..mis teha, mis teha - selline on elu! Ei ole ka oma lähedaste  nägusid ammu näinud - aga kõik on tegevuses oma tööde ja õppimistega....nii see elukene  meil lainetab....Ukraina  pärast  ma  enam ei muretse, seal saavad ilma minuta hakkama....võtan kõik  rohukesed sisse ja püüan magada, eks see ole kõige kasulikum mis ma teha saan..kui L töölt tuleb,  ta siis  lohutab ja aitab mind
vaatan rohelisi lilli see mõjub rahustavalt..
aga teile soovin Ilusat Kodumaa sünnipäeva!

laupäev, 22. veebruar 2014

vaene Ukraina

Siberis oli mul pinginaabriks Zoja, kelle ema rääkis, kuidas tuhanded (lausa miljonid) ukrainlased nälga surid kui neil Stalini käsul kõik vili ära võeti ... osa neist samuti  Siberisse saadeti...Z ema  oli väga hea inimene, andis  mulle vahel süüa, kui mul onnikeses kohe raasugi ei olnud ja ema orjatööl oli  vahel koos lehmadega kusagil steppis
nüüd kui Ukrainas selline möll käib, elan siiralt nendele inimestele  kaasa..kui vaatasin DELF-s pilte president Janukovõtsi luksuslikust elust (loss ja kõikvõimalik luksus selle ümber ja sees), siis mõtlesin tõesti Zoja ja enda kannatustele....pisar tuli silma...tuli ka meelde kuidas 2-3 a. (ei mäleta) lamasime rabas memme all  varjus ja  ümberringi olid plahvatused ja kuulid  lendasid (ka seda ei mäleta kas venelased tulid, või sakslased läksid)..igal juhul sõjast on mingi ähmane mälestus ja paanikahood siiani (muidugi kui   Siber veel lisada)...mingi selline pilt on vahel  ajus
 vaadates  sündmusi Ukrainas  olen väga kurb ja pisar  tihti silmas..kuidas küll seal noored mehed langevad ja ei näegi paremat elu..(on ju seal ka Zoja sugulased)
Tänu meie reporteritele (Meikar, Paris jne.) on hea ülevaade Ukrainas toimuvast...tänud  neile..
Olen loomult ometi optimistlik ja elurõõmus aga mõned asja on nii ülekohtused..
Eilne esinemine hooldekodus läks hästi..inimesed olid aktiivsed, laulsid meile kaasa..tegime  vahepeal nalja, ka   anekdootide peale  naersid mõned lausa laginal..lugesin ka mõne Runneli ja Kolla luuletuse neile..... L laulis ka üksi kitarri saatel ja rääkis samuti mõned naljad.....sügisest on uusi nooremaid inimesi sinna  juurde tulnud ja nad lausa tellisid  oma lemmiklaule...õnneks on mul laulude peale mälu ja saime kõik soovid rahuldatud... meid kostitati seal ka  lõunaga (suured tänud neile!) 
Aga täna tuli suur koorem puid, pean nüüd minema ja nendega tegelema..L  tuleb ka töölt ja siis samuti appi...
kalli teile!

neljapäev, 20. veebruar 2014

Ometi!

Ometi Kiievis  hakkab asi rahunema, EL välisministrid saavutasid lõpuks selle, et Jan-ts on  uute valimistega nõus ja kutsus oma snaiperid ja julgeolekujõud tagasi...oli kohutavalt valus vaadata kuidas inimesed surid...elu on ju kõige kallim asi siin ilmas!
Hea oli jälgida Meikari ja  Repsi otseintervjuusid Kiievist... praeguks on kõik vaibunud ja Delfist ei tule ka enam midagi mis viitaks  jätkuvatele kokkupõrgetele.... pealegi palju miilitsaid ja julgeoleku üksusid läks mitmetes linnades rahva  poolele üle
Jumal tänatud jätkuvad rahumeelsed kõnelused ja  momendil võib rahulikult magama minna...muidu muretsesin mu sõbsi Zoja sugulaste ja laste pärast...
head ööd!

keppidest

Olen neid kepikõndijaid vaadanud ja imetlenud kuid ise ei ole millegipärast veel kepikõndi teinud...nt. tänagi läksin suusatama ja kepid on selleks tõesti vajalikud. kohe tunned et ilma keppideta ei saa
Täna Tähtveres sadas lund , see tegi suusaraja heaks libedaks ja sõita oli tõesti mõnus, eile ma ei pannud isegi suuski alla vaid läbisin jalgsi terviseraja
Aga kepikõndi ma ikka ei viitsi teha, isegi ei saa aru - milleks kõndimiseks on vaja keppe  kui jalad on terved... vaatamata sellele, et   kepikõnni teooriast olen lugenud
ilusat õhtut!

kolmapäev, 19. veebruar 2014

Emajõe terviserajal

Vau kui  tore oli täna terviserajal...päike säras, õhk oli nii värske...päiksesära jäi isegi pildile
kerakesed sõelusid edasi-tagasi ja pajudel olid nii armsad tibud
tegelesin veidi ka ronimisega kuid pidin alla lendama ja siis loobusin sellest lõbust
nüüd ole kõik tervislikud naudingud saanud ja lippan koju lõunauinakut tegema


ilusat päeva ka teile!

esinema minek

Ei ma ei ole absoluutse muusikalise kuulmisega...kitarri häälestamisel kasutasin ikka ühte jupstükki, kuid sel on patareid läbi ja praegu see ei toimi
Nüüd jandasime L-a peaaegu pool tundi, et kitarr häälde saaks...selleks  tema andis akordionil noodi ja mina häälestasin...no nalja sai..mõnikord ei ole kuulmine
nii terane ja muudkui keerad ja keerad neid nuppe             
Aga lõpuks on pillid häälestatud ja peab Vabariigi sünna puhul paari kohta esinema minema...mõtlesime siis laule..peaks ikka nagu isamaalised olema....üldiselt repertuaari valimisega läks aega....mõtlesin, et võtaks  alguses ühe vana laulu "Kas tunned maad"   siis  loeks   ühe Runneli luuletuse "kaugel sinise metsa.."  laulaks "Tuhanded külad" jne. jne.
"Härmalõngas" kaasa eriti ei laulda sest seal on küllaltki eakad inimesed....peab midagi rõõmsat tegema, äkki mõni anekdoot!? Oh jama selle kava kokkupanemisega! Aga minek on ja inimestele  rõõmu valmistada tahaks
lõbusat päeva ka teile!