linna peal

No on alles tore palmide vahel jalutada...vahel tahaks neid kohe katsuda, sest minu kodumaal põhjas need ju ei kasva

Olen alati unistanud lõunamaadest ja siin ma siis nüüd olen...vaatan ikka vahel taeva poole, et kas meie linde ka näha on , ei nemad on rohkem Aafrikas siin neid ei paista - juba ammu Eestist lahkunud ja tulevad kevadel jälle tagasi...ka mina saan lubada endale  veidi aega  siin olla.....veel viis päeva jäänud...jalutan ja imetlen  kuurortlinna

Isegi Lembit jäi ühe palmi alla peatuma ja naudib sooja lõunatuult....tütreke  tõi talle kunagi Pariisist T särgi Moona Liisa pildiga ja meie saame terve selle puhkused aja nüüd seda kunstiteost nautida
L sõidab ekskursioonile mingit lossi vaatama......mina aga eelistan meres oma haigeid konte leotada ja päiksel lasta neid soojendada.....niiiiii mõnus!
palavad tervitused teile sinna kaugele kodumaale!

päike!

Kui ausalt öelda siis päikest näeme siin teist korda....oli pidevalt vihm ja äike...meres sai küll  2 korda käidud, aga päikest võtame esimest korda...olin paar tundi päikse käes siis mitu korda basseinis  - tänaseks aitab, lähme nüüd  ümbruskonda uudistama ja mere äärde  jalutama...aga tühja sellest päikesest, süüa saab siin küll hästi - paremini kui Egiptuses, Hispaanias või Itaalias (mujal pole käinudki)...kõhud on juba suured ees ja kui veel  5 päeva sööme siis näeme vist  välja nagu oleks maakera alla neelanud  - ega ahnus anna häbeneda!

 

 kui sööklasse lähme siis ei tea kuhu tormata, saal on suur ja  valikut palju, minul hakkab lausa pea ringi käima, veinid on vaatides (valge, punane) - vala endale palju jaksad...oh ei siin võib joodikuks minna

mul tekkiski punase veini isu, lähen siis ruttu jooma...tralla-laaa...terved õhtud  laulame Lembituga selle hea elu üle...kui jääkski siia....ei siis peab oma elamise ära müüma ja siia pudrumägedele ja veinijõgedele  kolima....no mis sa hing veel ihkad!?
Tulge ka ruttu Türki!

maadlen lainetega

Vau, täna juba voodist väljas  ja meres ka käidud...oi-oi meri on ikka tormine..nii ekstreemne oli laine sisse hüppata ...päike näitab ka ennast kuid mitte pidevalt, hommikul veel sadas
Siin ma siis maadlen lainetega...vahepeal hüppan kohe lainetesse

lained olid ikka võimsat küll, teisi inimesi algul nagu polnudki, hiljem hakkasid ikka tulema kuna päike välja tuli..
nii kurb oli vaadata , et rannas on hulkuvad koerad Egiptuses olid tavaliselt kassid...hea, et Eestis ikka kassidele-koertele turvakodud on
lähen nüüd lõunat sööma
kalli-kalli

PKV algus

Oh aeg, sel unistuste reisil on PKV (pe-se kukkunud vendade) algus...vai-vai vai vaaaa....esimene päev sai loksutatud  bussidega ja lennukiga, lõpuks hotelli jõudsime öösel....hommikul L käis nõupidamisel ja tuli  tuppa, et lähme ruttu röövlite laevaga  merele lõõgastuma ja ümbrust uurima - nii odav olevat...mina jalad selga ja  röövlitega seiklema...algul ilm ilus ja puha...siis äkki  algas torm ja kahekorruseline puust laev kõikus ühest äärmusest teise...vahepeal jalad taevapool siis jälle pea...hoidsime  päästerõngaste lähedusse ja elasime selle 5 tunnilise naudingu kuidagi üle

saime elusalt merelt tagasi ja otsustasime, et hüppame merre ennast jahutama ja rahustama...issake - vesi oli 15 või 16 kraadi, keegi peale meie ei ujunud ja vaatasid, et las need lollid eestlased seal eputavad... siis hakkas nii külm, et  tulime pooljoostes hotelli ja kuna külmarohi on tasuta uhasime siis  viina sisse niipalju kui mahtus...ikkagi külmarohi!
poolkäpuli ronisime oma  korrusele ja kohe tekki alla magama, süüa polnud aegagi..
Nii läbiloksutatuna  ja soojal maal ära külmununa ärkasime öösel lõdisedes üles...õues äike, vihma sajab, meil ikka külmavärinad peal...hakkasime siis pamolli ja muid molle sisse ajama, L kukkus  soojapuhuriga jändama ja lõhkus selle lõpuks päris ära....tuba külm...oi isver siiani ei saa voodist välja, mollid ka ei aita, lihtsalt peab ootama, millal paraneme..soojendus  sätiti siiski lõpuks ära ja hakkas juba lõunamaine tunne  sisse tulema..
toateenistus tõi süüa meile voodisse, kuigi isu nagu polegi ja sellest viinaklaasist lõhub pea nagu haamriga...ilm ei ole ka veel paranenud...ei tea kas päikest siin näemegi......Eestis oli vist ikka parem olla...ja kahju sellest pooleteistuhandesest eurost ka veel, sellega oleks saanud  kodumaal kõik SPA-d läbi käia ja igasugust nalja teha
Kuid ootame ehk tuleb päike ikka lõpuks välja ja siis lööb elu särama..
aga praegu ai-ai-aaaa pea ja pee - kõik valutavad, nagu polegi tervet kohta, ja röövleid ei taha enam kunagi näha, sest küljed on sinised vastu laeva loksumisest....olen nii palju elanud ja pole veel tormisel merel olnud (vahepeal  tuli Estonia hukk isegi meelde, L ütles, et kui surra siis koos, arutasime, kas jõuame kaljudeni ujuda..aga seal pole ju millestki kinni haarata)

Oi õues sajab nagu oavarrest!
tervitus teile siit kaugelt  kahe hädise inimolendi poolt!
(eelmine kirjutis oli alguses valmis kirjutatud)

lilleaed hotellis

Meie hotellis on lausa lilleaed olemas

aga meil kasvatatakse neid lilli rohkem toas, n.ö potililled....siin kasvavad õues ja kaunistavad loodust....palmid on kuidagi sügisesed, veidi nagu närtsinud..on ka ilusaid  rohelisi (väiksemad)
Aga järgmisel pildil olen ma veel tollel
röövlite laeval

kapten türgi lipuga...nad esitasid meile isegi röövlite tantsu...üldiselt oli põnev  ja
ekstreemne elamus!
pai-pai

röövlite laevaga

Täna võtsime siis esimese ekskursiooni "Röövlitelaevaga merele"....

Laev ujus kalda ääres ja  meile tutvustati ümbrust, koopaid jne.
Kuid ilm oli pilves ja tõusis tuul, lained olid kõrged ja
elu laeval polnud kiita...mina vaatasin, et mõned viskasid keskel ennast mattide peale pikali, tegin sama ja  kõikumine oli tõesti seal
väiksem. Vaatasime L-ga mõlemad, et millised päästevestid või rõngad haarata..igal juhul ma pole ei Soome, ega Rootsi vahel  sõites veel sellist jama kogenud - tuigun veel siiani  aga otsustasin, et viskan paar rida blogisse

Oih, hea et  hing sees on, rohkem merele ei kipu, homme pidi päikest tulema siis  oleme siin basseini kandis...
igal juhul tore on  Türgis olla!
Keeli kuuleme siin peaaegu igast EL riigist... muidugi ei puudu ka vene k....rahvast palju, võttavad suve lõpust  veel mis võtta annab...
ma lähen ja lainetan siis voodis edasi...kõnnin juba nagu meremees, sest  5 tunniga harjusin ära
kallistus teile  kaugelt lõunast!

päikese loojang

Lendan siin lõunapoole ja päike loojub.... kõige naljakam on see, et päike loojub juba tund aega..nagu lendaks idast läände... minu arust me lendame ikka Türgi suunas  Põhjast lõuna poole, aga võibolla lennuliin läheb teatud aja ka lääne poolde
pool tundi pilt ikka sama...ma istun akna all ja lennuki tiiva pealt  on hästi näha

Nii tore, et varsti oleme juba Türgis ja siis näeme jälle ilusat loodust ja armsaid lilli

Vaatasin juba mammukese  bloki ja mõtle meie Kitty

 lamab seal pehmete padjade peal ja on meid juba unustanud

pikk pai kõigile

tuhanded talud

Sõitsin bussiga Tartust Tallinna ja vaatasin seda  Eesti maad...ikka toredad küll need eesti talud ja külad...vanu maju on vähemaks jäänud...tee ääres vilksavad juba ka uued ehitised

istun siin lennujaamas ja tuli kohe meelde  laul..Tuhanded külad, tuhanded talud laiali Eestimaal, sündisid nendes kadunud põlved vanavanemad...oo, Eestimaa oo sünnimaa kuni su küla veel elab, elad sina  ka...


Nii tore laul, Tasa  ja Milleri oma, tehtud lausa eesti taludest..eesti talud on kuidagi omapäraselt hallid, Soomes ja Lätis on nad teist värvi....igal juhul kui kusagilt saabud siis on nii soe tunne südames kui näed meie talusid

ilusat päeva teile!

no nii...

No nii,  homme ongi siis minek soojale maale...ei jõua kohe ära oodata! ma nii armastan palme, merd päikest jne....eks see karm Siber ja õpetaja jutustused sellest kuidas ta So´tsis käis (kui ilus seal oli olnud) on mulle eluks ajaks meelde jäänud...see on nagu mu lapsepõlve unistus olnud, et lõunamaid näha....ja nüüd on mul need võimalused olnud, olen lausa õnnelik inimene, et oma kodumaal elan ja reisida ka veel saan..kohvrid juba pakitud

Eile käisime õe pool head aega ütlemas, R ka juba tervem ja hea, et tal opp hästi läks...õde andis sületäie krüsanteeme meile...aga lõunasse me neid kaasa ei võta. seal ju oma lilled....nägime ka õe lapselapsi, neist kaks õppivad arstiks, tore, et suguseltsis ikka arste juurde tuleb peale minu tütrekese kohe mitu, sest osa õe omadest on ka juba arstid (õel ju lausa 11 lapselast, sealt tuleb veel teistegi eralade töötajaid)

lähen siis oma toimetamiste juurde..
kalli teile

minu mets

 Vau, mul pole metsa vaja minnagi, et näha kuusekäbisid, kaski ja mände....kõik on akna all olemas. Imestasin isegi kui meie aias taevasse vaatasin ja kuuseladvas nii palju käbisid nägin

tegelikult ma hakkasin vaatama kui kõrge see meie püramiidtamm  on ja siis avastasin, et kuusk on veel kõrgemgi..ka männid sirguvad, aga need ei ole pärispuud vaid põõsasmännid..kuid kased ja vahtrad on ka väga vanad ja kõrged

Aga kastan on hakkanud kasvama minu pandud munast ja pähklipuu samuti, panin igaks juhuks 2 pähklit mulda, kuid mõlemad tulid välja....ühe saen vist hiljem maha muidu kasvavad kahekesi aknale ette..loodan, et üks sirgub ikka päikse poole aknast eemale, sest lõunapäike on sealt poolt

kastanit olen juba püganudki ja nii mõnus on neid munakesi tuppa tuua Kittyle mängimiseks ja riidekappi panna koisid rõõmustama ...
Igal juhul pole vaja alati metsa jooksta, et puude ilu seal vaadelda...ka õhk on meil puude tõttu puhtam, sest autoteed jäävad majast eemale
Aga merd sõidan küll juba ülehomme lennukiga vaatama kaugesse Türgisse...tunnen rõõmu , et mul on olemas selline võimalus minna jälle mere äärde ja seal päikest nautida, ehk teeme ka väiksed ekskursioonid kaasa
ilusat pühapäeva kõigile!