meie memm

Kirjutasin  enne oma kiirest loomust ...õde ütleb selle peale, et ma olen memme moodi, meie vanaema oli ka kiire jutuga ja jõudis palju teha, olevat isegi jala Jalametsast (Järvamaal) Tallinnas käinud oma viiele tütrele kleidiriideid toomas...oli kiire liigutustega ja asjalik..õpetas meid piibli järgi lugema, sest me õega mõlemad oskasime enne kooli minekut lugeda...
Memm oli meie kasvataja, sest ema oli talutöödega seotud, ise kündis, käis veskil, viis piima meiereisse jne.  sest isa oli siis juba vangis (sai 10 a ) ja ema pidi talu üksinda pidama...ma ei tea kuidas ta kõik need tööd üksinda jõudis üra teha....muidugi meie õega ka aitasime lehmi karjatada, rohisime, raiusime sigadele  kartuleid peenemaks, söötsime kanu ja isegi hobusega rullisime maad, see oli lihtne ja lastele jõukohane töö...
Memm oli juba üle 70ne ja tegi rohkem tubaseid töid ning valmistas meile toitu..mäletan, et ta käis ju suveti ka marjul, tõi meile mustikaid...kuna me raba serval elasime, siis mustikad ja murakad olid minu lapsepõlve marjad....aga laugastes käime ka praegu vahel veel ujumas...nii pehme vesi, ainult veidi pruunikas
Memm oli ka käreda loomuga, vahel ikka tutistas ka  kui ma ulakust tegin....tuleb meelde et ükskord tahtsin pudrusse palju mett panna võtsin kohe suure lusika ja muudkui uhasin mett oma kausikesse, oi memm läks kurjaks, aga mulle mesi maitses..meil oli palju mesilasi ja seetõttu, et lapsepõlves vahel ikka susata sain, ei ole ma nende suhtes allergiline, aga  õde on.äkki ta ei käinud lapsena neid torkimas ja ei saanud  nõelata?
Memm oli ka see, kes sülle võttis ja pai tegi, emal ju polnud aega....memme tehtud pai ongi  mul alati meeles ja ma armastan lapsi paitada ja üldse palju kallistada, ka oma sõbrannasid ja lähedasi... vahel mõtlen, et kas ma võtan neilt energiat või annan seda...seeon küsimuste küsimus ja jääb vastamata...ise arvan, et tugevamatelt inimestelt võtan ja nõrgematele annan...aga kuna ma olen ülitundlik (nagu mu perearst ütleb) inimene, ei talu eriti rohtusi, elan õnnetusi ja traumasid väga raskelt üle, kergelt puhken nutma jne....
Oh ma pidin ju memmest kirjutama...aga ikka püüan rohkem endast (olen suur egoist)
lähen parem otsin mõne memme pildi

Ongi ainukene pilt meist enne  Siberi viimist (minust rohkem pilte pole, aga õest on veel üks vanaisa matustel kui mind veel ei olnud)
Ma naeran, et memmel on selline kampsun seljas - nööbid nagu sendid reas..
või mina olen siis  tema moodi..kiire juttu- ja liigutustega....
Aga siin on vana pilt ka emast ja isast

kuigi veidi kortsus aga see pilt tõestab ikka, et mul isa ka olemas oli
ilusat päeva kõigile!

.

karvakera äpardus

Istun siin ja loen V.Kersna uut raamatu (tõesti üks inimene kes mulle väga meeldib), nii hea oli teada saada, et ta oma raske  haiguse võitis..
ja äkki vaatan - mu karvakera selili maas, keel väljas ja ainult kähiseb...hüppasin püsti ja panin talle teise käe kukla taha ja püüdsin sõrme kurku ajada  , ma ei tea mis asi tal seal kinni oli ja ta hinge mattis, aga siis äkki  kass pööras ennast kõhuli ja hakkas hingama

Ma ei oleks ehk muidu selle peale tulnud, et sõrm kurku lükata, aga suvel ma sõin ise  ükskord aplalt õuna ja äkki suur tükk kurgus ... ei saa neelata ega hingata, pidin lämbuma..sõrmega ei ulatanud õunatükki lükata siis haarasin laua pealt kahvli ja selle varrega lükkasin õunatüki alla..issake peale selle olen üldse aeglasemaks inimeseks muutunud (elu ju kallis) ja söön rahulikumalt...ma muidu selliste kiirete liigutustega ja teen kõiki asju  kiirelt.... nüüd püüan aeglasem olla
Muidu sõbrannad rääkisid, et ma jõuan tööl käia, lapsed kantseldada (olid kodused), neile riided selga õmmelda ja külapeal laulmas ja trallimas ka veel käia (eriti Mallu imestab seda, tema ise on tasakaaluka ja aeglasema loomuga)..aga ega oma temperamenti ja iseloomu saa inimene ise valida
 karvakerakese  päästmisest jäi ainult väike armike sõrmele ,vast on see tema hamba jälg

Nüüd hirmuga jälgin, et ega Kittyl jälle hing kinni pole...sellist kogemust pole mul veel elus olnud,
teisi loomi  olen ikka vahel aidanud, nt. ükskord oli kukk jala murdnud, ma ei tahtnud, et ema ta supiks keedab...võtsin ühe sobiliku pulga ja sidusin selles sidemega ümber jalasääre ja vaata imet - nädalaga paranes, emal oli ka hea meel, et kukk ikka  nüüd karjas on, ta ei pea uut kukke külapealt otsima minema
 ilusat päeva kõigile! Akna taga aga sajab kerget lund.........

oh seda armastust küll

Laman siin pimedas öös ja ei ole und..unistan armastusest.....miks ma selline loll olen, et kunagi ei ole rahul sellega mis käes on...alati mõtlen, et " kusagil on uued rannad ja uusi sündmusi võib tuua päev mu igatsus mind sinna kannab ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe" (I.K.)
Kust on mul  pärit siis selline igavene kutse - igavene igatsus ilu, armastuse ja mingi kättesaamatu järele...eks vist ikka isalt keda ma ei tundnud, ainult uduselt mäletan kui ta klaveri taga istus (mina süles) ja me kahekesi laulsime "Seal kus rukkiväli..." See on mu ainuke mälestus isast, ei valetan..mäletan veel kuidas me leiba ja soolapekki kahekesi sõime, tema lõikas selle toore peki väikesteks tükkideks ja pani ka minu leivatüki peale - see mulle väga maitses ja ma armastangi praetud sealiha siiani
Vene ajal tahtsin sõita Kaug-Itta, ja otsida Magadanis neid surnud  vangide haudu, et ehk leian ka kusagil isa nime...aga seal on nad vist numbrite järgi ja ma ei saa kunagi teada kus asub isa haud ...
Ju ma temalt olen pärinud selle musikaalsuse ja temperamendi, sest ema oli  tasakaalikas ja lihtne talu naine, väga töökas ja oskas igast olukorrast välja tulla...tegi kõik mehetööd ise ja tappis  Siberis isegi siga üksinda (mina pidin verevõtmise kaussi hoidma)..kuigi need sead olid kevadised põrsad ja sügiseti tapeti (ema lõi kirvesilmaga sea uimaseks ja siis torkas- see oli  minu jaoks jube)...ma vahel peitsin ennast voodi alla, et mitte selles osaleda ja sea karjumist kuulata, aga ema tiris mu välja ja pidin ikka teda aitama, sest muud võimalust ei olnud...
Oh issake, ma hakkasin ju armastusest kirjutama ja nüüd jõudsin seani välja...
Lihtsalt tahan öelda, et ma olen vist isasse, kuidas tema väetike seal vangis ilma naiste ja armastuseta elas? Ta ei saanud ju kunagi enam ka klaverit mängida..... oh neid sõdu küll, mis muutsid tuhandete inimeste saatust, oleks et neid enam ei tuleks!
 Aga mina siin igatsen edasi ja olen tänulik, et ellu jäin ja saan omale seda igatsust, armastust jne,  lubada...
kahju, et mu tark sõber ei ole kaua kodumaal käinud....vaatan vahel ta kingitusi ja mõtlen temale, tema oskas mind rahustada ja oma tarkusega  tunded teisejärguliseks  rääkida

tema kingitud  hiinasuveniir samuti vaas

kaunist päeva kõigile!

ikka pidudest

Rahvast on me pidudel  ikka palju, vaevalt mahuvad saali.....

muusikat tegi seekord Arvo...laulab ja saadab ennast..saime tangot , rumbat, sambat ja valssi tantsida..aeglast valssi ei tulnud, sest seda oli juba enne meie tulekut mängitud..meie tavaliselt oleme peol tund kuni poolteist - rohkem lihtsalt ei jaksa tantsida ja tavaliselt käime ka  peale pidu õe pool külas sest ikkagi pühapäevane päev ja õde valmistab meile maitsva õhtusöögi
Peol on kombeks, et viimase tunni ajal lauldakse kõigile selles kuus sündinud inimestele ringis käies sünnipäeva laulu...seekord olid keskel ringis kõik novembris sündinud

sünnipäevalaste ring on nagu keskel   .. ja siis joovad nad koos shampust - see on tore traditsioon
igal juhul on nii mõnus seal peol käia..on meist vanemaid inimesi, on ka nooremaid..tean mitmeid, kes on lausa üle 85 a vanad - nii tublid, et pikendavad tantsuga ja lauluga oma eluiga...eks suveti tegelevad aiatööga, siis peod ei toimu aga on muid vabaõhukontserte ja -ettendusi..ka seal saab tantsida
Kahju et Kadripäeval enam ei jooksta, meile vähemalt katrisid  ei tulnud, aga L rääkis et tänaval olid ikka  mõned näha.... meie pole küll oma viis aastat enam kadrisid  jooksnud, vanasti sai sellega palju nalja
kalli-kalli kõigile!

meeldiv õhtu

Ei see kleit mul  päris mini ei saanud, aga käib küll, rohkem ei saa maha võtta siis on juba nabani

aga tantsida on selles vist päris mõnus...saab aeglast valssi suurte sammudega kohe astuda...
issake kus see  kavaler mul siis jäi kellega ma tantsin?
Süvenesin nii enda imetlemisse et kaotasin tantsu partneri ära.....
Ma lähen parem kõrvale ruumi idatantsusid vaatama...esimene pidi hiina tants olema
aga teine ma ei teagi mis maa oma

 vähemalt sai täna õhtul mingid elamused ja lõpuks ise ka   tantsida

head ööd!

Yes, minu hommikupoolik läks õmblemise nahka, sest tegin oma tantsukleidi miniks, enne oli ta maksi...aga nagu L ütleb, et mul on ilusad jalad siis võib ka kleit lühem olla...ega ilu sa  peidus hoida....

muidu ilusat värvi kleit ja ma vahel  armastan käia sellega tantsimas (sai kunagi USA-st tootud, kui Hilliga seal käisime), ei kortsu ja puha, samuti ilus kaunistus  olemas
Aga mina ostsin ka omale uued valged saapad, ma nii armastan talvel valgeid saapaid ja  valget mütsi, siis olen lumega kooskõlas, eks?

Õmblusmasin on selline, käib voolu abil ja ma olen isegi teksaseid sellega õmmelnud siis kui veel Eestis neid harva saada oli, isegi  tütrele talvejope jne.   Hea, et meid asju kõiki nüüd poest saada on  ikka tööd vähem
Aga ilmad lähevad juba talviseks ja kuidagi mõnus on  see karge õhk kui õue astud...käisin mitu korda puid toomas ja lausa nautisin õues olekut...
.täna mitu üritust ees, algul lähme  viie paiku tantsima ja pärast seda õe poole sauna...õde juba
helistas, et igatseb meid näha, mina samuti igatsen  tema järele...
mammukest ma alles nägin, jooksis sooja pitsaga külla, temale  see maitseb ja kohvitasime siis veidi
aga nüüd lähen oma toimetamiste ja tegemiste juurde
suuuuur kallistus kõigile!

täna on laupäev - suur koristamise päev.....huvitav et  peab seda tegema....ma mõnikord sellest traditsioonist kinni ei peagi, sest võib ju reedel ka koristada....aga harjumusel on suur jõud ja selle vastu ei saa..
muidugi ma meelsamini istuks palmide all ja laseks mõnel endale palmioksaga tuult ka veel teha...oh kui mõnus see oleks...äkki sõidaks veel kuhugi, mul sünnast 100 e kaart veel olemas (Tuuli kingitud) ja veel võitsin reisimänguga veidi raha...aga see  liiga väike summa, et palmide alla põrutada..lähen parem Otepääle romantilise pakettiga..   aga seal pole palme

Ei ma pean koristama hakkama, sest muidu L ei vii mind homme tantsima..seal just esineb minu lemmik laulja
Oh kus ma siis peale hakkan...koridor juba nii pikk mis veel tubadest rääkida, ei selle suure korteri peab vist väiksema peale vahetama, lapsed ju kodust läinud ja kahele on ruumi palju

vau pildi peal on see koridor veel pikemaks läinud...nii pikk ta siiski pole..
ma lähen ruttu koristama muidu lähevad toad ka veel suuremaks...hirmul ju suured silmad!
Tralla-laa  hakkan lauluga pihta sest töö ja laul üheskoos on päris lõbus
kalli-kalli

lasin liugu

Vau, kus täna on libe...kui õue trepist astusin tegin kohe ühe uperpalli (mõtlesin et maa on vihmast märg)  aga võta näpust - kiilasjää....võtsin siis ruttu kühvli ja liivapange ning kukkusin teid liivatama, eriti kõnniteed, mis  meie majast möödub, sest  kui keegi trauma saab, siis peame trahvi maksma  pealegi kukkumine võib ju inimesele halvasti lõppeda

liivatasin teed ära....aga liugulaskmine oli omaette mõnu, sest eks ma ole üles kasvanud siberi jõe ääres kus igaaastane jäätulek jõele oli  üks põnev asi ja meie läksime alati sinna mürgeldama kui jää juba kandis - see oli meile jõmsikatele kõige suurem lõbu, sest uiske meil ju polnud ja lasime liugu  küll püsti küll pikali....igal juhul oli väga meeldejääv tegevus 
 aga täna sain siin oma aia teedel seda sama nalja teha, kahjuks polnud  kaaslasi...aga naabrinaine nägi aknast ja ütles et  tule parem kohvi jooma selle asemel kui  lapsikuks  muutud, murrad veel oma kondid....tänud talle!. läksingi peale teede liivatamist kohvile...küünal põles ja kohvi auras.....kui tore peale uisutamist naabriga juttu puhuda ja aroomset kohvi nautida...minu tsillikommid talle ei maitsenud....ütles et sellist jama ta pole elus söönud...maitsed on ju nii erinevad...mina aga uhan neid ikka vahel ükshaaval sisse.....
Lähen nüüd oma linnukesi söötma.....kass vaatab aknast ja imestab mi tsirkust mina teen
kalli-kalli
tralla-laaa, küll on lõbus elada! Varsti tuleb ka lumi

Kadripäev läheneb

Kadripäev läheneb aga lund ei ole veel sadanud..vaatasin täna, et minu kaseallee Sõbra tänaval on lehed juba maha visanud ja isegi kiriku tornid paistavad nüüd härmaspuude vahelt  välja

puude all lehed kõik veel mustades kottides ootavad ära vedamist...kõik on härmas aga ootaks nagu lund...igatsus selle imelise valge  lume järele ja tahaks veel lumes püherdadagi, eks suusatama lähme nagunii, hea et meil Tartus  Emajõe ääres neid suusaradasid ikka iga talv juba tehakse,  pole vaja enam Otepääle sõitagi
ilusat päeva!

kingitus

Ma sain tänutäheks 2014 a eest Yves Rocherilt kingitused öö- ja päevakreemi....hea kui ikka midagi muidu ka siin ilmas saab

Ega ma ainult omale sealt kaupa tellinud...varustasin tervet suguseltsi, kuid nüüd sain ka midagi endale...noh ega need kortsud  nüüd sellepärast kao, eks vanadus tee oma töö aga põnev toiming vahel nägu ka kreemitada
Lubasin endale ka sel puhul piduliku lõuna  E-kaubamajas muidu oma valmistatud toit muutub väga üksluiseks

ma väga armastan kohupiimavahtu kisselliga ....nii et sai  siis ka veidi maiustatud ja ringi hulgutud...
riides olin päris talviselt, sest kurk ikka veidi haige ja mõtlesin, et mängin siis õues jalutades kohe lumememme....

Seisin  kohe pea peal! Nii vahva (mammu kui loed mind pööra pilt ümber sest ma ikka veel ei oska seda teha)......üldiselt jõudsin koju ja kopsud on nüüd karget värsket õhku täis..panen oma kaminakese  küdema ja kukun lehti lugema, pole siiani veel jõudnud seda teha .........               

aga teile kõigile suur kallistus (nii tore et ilmuvad ikka eririikide lipud nendest kes mind loevad

teritusi Kaliforniasse, Rootsi, Soome, Egiptusesse, Lätti , Venemaale jne.)