lasin liugu

Vau, kus täna on libe...kui õue trepist astusin tegin kohe ühe uperpalli (mõtlesin et maa on vihmast märg)  aga võta näpust - kiilasjää....võtsin siis ruttu kühvli ja liivapange ning kukkusin teid liivatama, eriti kõnniteed, mis  meie majast möödub, sest  kui keegi trauma saab, siis peame trahvi maksma  pealegi kukkumine võib ju inimesele halvasti lõppeda

liivatasin teed ära....aga liugulaskmine oli omaette mõnu, sest eks ma ole üles kasvanud siberi jõe ääres kus igaaastane jäätulek jõele oli  üks põnev asi ja meie läksime alati sinna mürgeldama kui jää juba kandis - see oli meile jõmsikatele kõige suurem lõbu, sest uiske meil ju polnud ja lasime liugu  küll püsti küll pikali....igal juhul oli väga meeldejääv tegevus 
 aga täna sain siin oma aia teedel seda sama nalja teha, kahjuks polnud  kaaslasi...aga naabrinaine nägi aknast ja ütles et  tule parem kohvi jooma selle asemel kui  lapsikuks  muutud, murrad veel oma kondid....tänud talle!. läksingi peale teede liivatamist kohvile...küünal põles ja kohvi auras.....kui tore peale uisutamist naabriga juttu puhuda ja aroomset kohvi nautida...minu tsillikommid talle ei maitsenud....ütles et sellist jama ta pole elus söönud...maitsed on ju nii erinevad...mina aga uhan neid ikka vahel ükshaaval sisse.....
Lähen nüüd oma linnukesi söötma.....kass vaatab aknast ja imestab mi tsirkust mina teen
kalli-kalli
tralla-laaa, küll on lõbus elada! Varsti tuleb ka lumi