viimane öö Türgis

Istun rõdul ja imetlen  ööd, sest ei ole und, kell  viis tuleb buss ette ja siis sõidame lennujaama...öö on imeline ja  erineb  meie omast tänaval kostvate häälte poolest, kuu asendi poolest taevas, selle laulva hääle poolest mis kostab teatud kella ajal min-et (kõrge torn) ja kutsub palvetama...ei ma ei tea miks aga islam mulle ei meeldi...mul ei ole midagi uskude vastu aga see pidev laulmine ja et naised peavad 21 saj. ennast katma (kui äärmuslik IS veel trehvab võitma siis on palju julmemad meetodid sel usul)..
palmide foonil särab kuusirp, ..nii naljakas see kuukene seal  taevas..ei ole harjunud seda sellisena nägema....tähti on millegi pärast vähe....aga palmid tuletavad lapsepõlve pilte meelde ja juttu Ali Babast...ka selle röövlite laeva nimi, millega me sõitsime oli Ali Baba.....
tänavatelt kostab tihti mootorratta müra, eks noored laupäeva õhtu puhul käivad lõbutsemas...
Hea ikka et meie elame Eestis, tühja sellest päikesest ja merest, meil on nad ka suvel olemas....
Olen ikka harjunud kodumaa kommete ja inimestega...
vaade meie rõdult ühele poole ja teisele poole (pildid on päeval tehtud)

Nüüd on saadud päris palju reisida,,,8 korda Egiptuses,3 - Hispaanias...veel Itaalias, Saksamaal poega vaatamas, Rootsis mittu korda tütrel külas ja muidugi palju kordi Soomes oma sõprade juures..no Venemaast ja Siberist ei maksa rääkidagi, seal ka raskeid päevi nähtud.....vist ma rohkem eriti ei reisi, vähemalt lennukiga (südameke teeb mulle selle juba raskeks)...aga poega peaks ikka Inglismaale vaatama minema ja lapselapsed veel nii väiksed  7 ja 11, hoida neid  nii kaugelt ei saa, aga tütre omadega ma olen küll tegelenud - noh nemad juba ülikoolis....
oih uni tuli nende mõtisklemiste juures peale......
kauneid unenägusid! (kirjutatud 01.11.14)