Täna on hommikust saati mul selline romantiline meeleolu..kohutav igatsus armastuse järele! Miks? No nii tahaks kohe kedagi armastada.. mõtlesin meestest minu elus ja leidsin, et kõiki olen omamoodi armastanud..lasteisaga oli nooruslik armastus, pereloomise ja lastekasvatamise armastus, L-ga on armastus - aidata teine teisel elada, oma targa sõbraga on platooniline armastus, tänu tema isiklikele omadustele selleks see ka jääb.. aga sellist kirglikku minu heale vastavat armastust praegu nagu ei olegi...mis puudu see puudu... oh, seda igavest looduse kutset küll! See ei kao aastatega kuhugi... vibraatori peitsin kassi eest kappi, ehk läheb vaja kui päris üksi jään... kuigi tehnika on tehnika..inimlikku soojust ja armatsemist see küll ei paku....
Vaatan õues linnukesed kudrutavad juba ja meie nunnulgi passib üks isane ukse taga...aga mind ei passi keegi...naljakas ja lõbus, et see nii on...minu naabrinaine, kes on 80.ringis, ütleb, et tahab ka armastust...vist on see naiste igavene unistus... ei ole kuulnud, et keegi ütleks, et ta on terve elu suurt armastust nautinud ja on niiiiii õnnelik.....V.-olla ei oska ma ise teistele anda seda, mida nad vajavad, ehk ei oska ise hea olla..kuigi olen püüdnud....noh, selline siis täna minu päevake, igatsev...
ilusat armastust teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar