Täna on mul PKV päev, kõik mis ma ka ette ei võta, läheb untsu..hommikul voodist tõustes astusin kõigepealt kassisaba peale, too korra käuksatas ja siis kadus nagu pastaldega välk teise tuppa, kui ma tallle järgnesin, et vaadata, kas saba on alles, siis lõin vastu uksepiita valusasti pea ära...no nii, hakkasin juba mõtlema , ehk tasub voodisse tagasi minna, kui on selline päev - tuleb kindlasti hädasi rohkem , sest loll saab kirikus ka peksa.... see on alati nii olnud kui PKV (pe-se kukkunud vend) juhtub olema...nii ta oligi, kui õue kandikuga kohvi jooma läksin, lendasin jälle uksepakule komistades, no krt.... nüüd mulle aitab, mõtlesin mina, rohkem ma ei tee sammugi...olin siis hästi ettevaatlik ja käisin aeglaselt, vaatasin ette ja taha..muhukesele panin jääd peale. Siis veidi aega midagi ei juhtunud. tegin ilusati tule alla,et toitu valmistada, äkki kärsna lõhn.. L sokk oli pliidi serval kuivamas, oh jumal, miks sa mind karistad? Viskasin suitseva soki lumme (hea, et andur veel lõugama ei hakanud, siis oleks ma kreepsu ka saanud) ja kui läksin kuurist puid tooma, seal hüppas suur halg kõrgelt riidalt ka mulle veel pähe, ai-ai.. veel üks muhk hakkas kerkima, vau, nüüd on siis peas päris sarved!!!! Mulle aitab, ei taha ma enam armuda ega voodist välja tulla... nüüd loen terve päeva Kaplinski raamatut "Seesama jõgi".. PKV päev mis PKV päev..vaatame mis homme toob, päevad pole ju vennad!
Issand, aga homme tulevad ju Inglismaalt lapsed külla!!!!!? Mina väetikene olen ju sarvedega..
õnnetu mina...
Aga teile ilusat päeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar