Seal sai ikka nalja ka...iga pisikese liigutuse eest tahavad kohalikud raha...lennujaama WC-s seisis must mees, paberirullist tõmmatud ribad käes, ma ütlesin, et raha pole (lubas ikka ilma)...siis tahtsin kaamelit pildistada (5 dollarit)..hiilisin eemale ja tegin siiski salaja puu tagant pilti
Ka internettti pääsemisega sai nalja.. kohalik IT spetsialist oskas ainult ITkaarte müüa..parool oli välja kraabitud..aga minu läpakas nõudis veel mingit nmr-t.. mees ütles , et need ei ole ladina tähed(vaadates ä ja ö) ja tema ei tea läpakast midagi.... palusin ühte taanlast appi.. püüdsime käte ja jalgadega seletada, et ülevamal pool on veel vaja mingit parooli.. ma nii kohutavalt naersin ja jätsingi nad seda asja arutama... hiljem üks eesti poiss leidis kaardi alumisest nurgast selle hotelli parooli(nii väikselt kirjutatud) siis naersin veel rohkem, et nii lihtne see oligi, muidugi Elisa ma oskasin küll kohaliku saatja peale ümber lüllitada...aga ma õpin, õpin....
Nalja sai ka sellega, et L lubas kui kohale jõuame merre karata...siis läks katsus varvaga vett ja hakkas värisema, isegi lõuaots tal värises...käis ainult basseinis , mis oli soojendusega.. mina muidugi oma siberi karastusega näitasin klassi ja käisin kolmel päeval meres ( u. 15-16 kraadi)...aga nahk siiani hell sest soolast (Punane meri on peale Surnud mere oma soolasusega teisel kohal)
L mõtleb - mitu kraadi vesi oli?
aga põnevust ja nalja kui palju!
kalli teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar