Täna ma nautisin loodust, esimest korda üle pika aja jõin kohvi õues..võtsin kandiku sülle ja istusin pingile....nii mõnsa! Päike armsalt soojendas (maja lõunapoolsel küljel) ja linnud hüplesid oma toidulaua ümber, nad isegi ei kartnud nunnud, kes minu kõrval istus ja võileivalt vorsti nurus...eks ta veidike sai ka. Oi, räästad juba tilguvad ja lumi tasapisi sulab..varsti-varsti pistavad lumekellukesed ja märtsikellukesed oma ninakesed lumest välja ..
Läksin ka teisele poole maja ja tegin männikäbidest pilti...vau, kuidas männid juba lõhnavad !
Küll on see ilmaelu ikka imelik, vanasti, kui ma maal käisin, tahtsin alati käbidega männioksi talvel tuppa vaasi tuua (lõhna ja ilu pärast), aga ei ulatanud kunagi oksa murdma (maal mänd nii kõrge) .. nüüd kus ulatan oksakest murda - ei tunne enam nii suurt rõõmu käbide nägemisest.. naudin küll, aga see ei paku enam nii suurt elamust...mõned asjad jätavad juba ükskõiksemaks..mis teha - mis teha, elu on selline, kõik kättesaadav ei tundu enam nii huvitav.....
männilõhnaline kallistus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar