lauludest

Oi, mulle hakkas väga meeldima üks laul.. selle peab küll kohe ära õppima....juttu on seal muinasjutu maast - kohe nagu minu unistustest ja  ilusa minoorse viisiga teine veel...laulmine ju üks minu lemmiktegevustest, juba proovisin seda laulu veidi akordioniga mängida...nii põnev!
Ma õppisin akordioni mängima kui luutuberkuloosiga  kipsis lamasin, palatikaaslased asetasid akordioni mulle kõhu peale ja nii ma harjutasin, esimene lugu oli "Oh millal saaksin ma mustlasena...."  see oli siis mu lemmiklaul ja sobis lamajale haigele, sest lamasin 8 kuud järjest peale oppi ümmarguses kipsis...oppiga eraldati mul osa kahjustatud luukudedest...oh seda valu küll, mis ma  tookord tunda sain.. olin siis järjest  haiglas 1,5 aastat,  hiljem kui lapsed sünnitasin haigus kordus,  olin jälle väga kaua haiglates, kuid siis lamasin ainult kipsvoodis, seal sai ennast ikka sügada ja  põetajad said mu keha pesta, mitte nii, nagu ümmarguse kipsi aegu....seal Tln-s Hiiul oli siis  Tuberkuloosi sanatoorium - nüüd on vist Onkoloogia haigla...

Kui ma istuda juba  sain, siis proovisin ajaviiteks ka viiulit

Ah, ma kogemata kaldusin teemast kõrvale ja läksin üle oma elu raskematele hetketele.....................
ei,   need on möödas ja sellist valu ma enam ei ole viimastel aastatel tundnud... nüüd võtan  elu mõnuga..laulud ja musitseerimine on aidanud mul elada ja kõigist rõõmu tunda... ka armastust muidugi olen nautinud,  aga    tahaks ikka veel ....
kalli-kalli kõigile!