Läksin ikka Alatskivile kaasa. Seal oli põnev, lossi ees koduloomad. No mis sa kostad, ma pole ammu kitse näinud
Kuna teised läksid lossiga tutvuma.(eelmine aasta õega käisin) siis mina otsustasin proovida ratsutamist. Kits jäi nagu liiga madalaks, läks jalge vahelt lipsti läbi. Proovisin siis hobuse selga saada, tagumik oli küll raskevõitu, aga õnnestus. Kuid ringi peale teha ei saanud, jätsin pooleli, sest ei tundnud ennast kindlalt. Aga - tehtud, hobusega ratsutasin elus esimest korda, eesli ja kaameli seljas olen olnud, samuti siberis seaga ratsutamist proovinud. Nii et olen nüüd selle ala spets.
Hiljem nautisin pargis jalutamist ja pilgu taeva poole tõstes nägin kurepoega - oh sa nunnukene küll, nii kõrgel ja nii uhke olekuga....
Hiljem käisime ka Peipsi ääres, uhh millised lained (tuuline oli) nagu Hispaanias sügisel.
Saime noortega suhelda ja ennast tuulutada...ka mammu ja lauri poolt tulime läbi, kus lahke pererahvas meid kostitas......nüüd puhkama!
See oli siis 1.juuni - lastekaitsepäev ja me Lga kohtusime lastega (kes veel kodumaal on, teised on putkat teinud)
Kõiki ilusad teile, kallikesed - tore, et te mu soperdisi ikka loete!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar