külaline

Mõtle ometi, mu tark sõber tuli mind vaatama, teised kõik kardavad grippi, aga tema tuli... L on õnneks tööl, muidu sel inimlikul armukadedusel pole lõppu ega äärt siin ilmas... mina küll oma arust kade ei ole... Hea kui keegi tuleb sind vaatama ja ei hooli sellest, et ma näen välja jubedalt ja köhin- aevastan nii kõvasti (aga mul see komme) Rääkisime tarka juttu ja tuletasime J.Lotmanit meelde..mulle ta luges vanavene kirjandust (kui hästi ta luges! lausa pildid tulid silmade ette tolleaegsest elust, steppidest, Kiievi aegsest venemaast) Sõbrale luges ta aga semiootikat. Arutasime, et ausammas J.Lotmanile TÜ raamatukogu ees ei ole talle vääriline, talveti linnud määrivad seda ja nagu mina ei oska seda skulptuuri hinnata.. Aga v.-olla see skulptuur tõesti sümboliseerib märki ja Lotman jättis ju oma semiootikaga maha märgi inimkonna ajalukku..ei tea..ei tea.... Igal juhul oli tore vaielda.. Ei tea kas Lotmani poegadele see skulptuur meeldib... Aga vähemalt minagi tean nüüd mis tähendab semiootika.. Tore oli kohvitada, ma seletasin, kuidas ta köögis seda teeb, ise olen ikkagi pikali (see südameke teeb tramburaid ja ei armasta palavikku).Arst määras mulle antibiootikumid... Nii armas, et mu üksindust ja valu leevendati!Jaanituld imetlen ma seekord voodist. kalli-kalli kõigile