jaanitulel Ameerikas

Kohvitan siin kiigepeal ja tuli äkki meelde kuidas me pojaga Ameerikas eestlaste jaanitulel olime. Kuidas ma küll julgesin väliseestlaste keskel laulda ja akordioni mängida,seda ei oska praegugi seletada, sest ega ma ikka noodi järgi laulja ei ole. Aga poeg ka toetas mind ja rahvas laulis kaasa.Üks mees oli seal akordioniga , ma ütlesin , et oskan ka veidi ja nii see meil läks Väliseestlased olid lauluinimesed ja palusid ikka rohkem vanu laule, mida nad ise mäletasid. Mul oli üks lobalaul"Ärge pange mu hauale risti!" - vat aee läks peale, hiljem paluti mitmete laulude sõnu. See Ameerikasse sõit ise oli kõige pikem lend mu elus, sest käisime veel aerofloti kaudu. Kutsujaks olid tuttavad ja me olime nii tänulikud, et saime omale seda lubada. Saime Valget maja külastada, Kennedy hauda,muidugi kunstinäitusi jne. Peatusime Fort Washingtonis, kus tuttavad elasid. Kuna poeg geograafia vastu huvi tundis, siis külastasime isegi Nat.Geogr. toimetust. Väga tore reis oli! Pr.Endla töötas Kong.raamatukogu saks. kirjanduse osakonnas ja tema oligi see inimene, kes leidis sealsest arhiivist M.-R.pakti. Hiljem ta käis ka Tartus, nad olid mehega mõlemad siit pärit. Kahjuks on ta juba meie hulgast lahkunud. Toredad inimesed olid. kalli-kalli