angry birds

Vau,  mina olen ka selle hullu mängu vangis..lihtsalt on täpsust ja nuppu vaja,,, olen mängus  mõnikord väga kaugele saanud, aga mõnikord tüdinen ära ja jätan pooleli....aga mõnus ajaviide ja moega peab ju  kaasas käima...sest ka  minu  lapselastel juba rippus küljes seda mängu reklaamiv atribuutika...

Oi kui kaunist vikerkaart ma eile taevas nägin! Sügisese looduse foonil oli see lausa vapustav, ma ei ole kunagi varem oktoobris vikerkaart näinud....lausa meie vana puukuuri kohal...

 Hing läks sellest elamusest nii hellaks...kuidas küll loodus mõjutab meid!
kalli-kalli

äpardus konserviga

 Oh ei, ma pean voodireziimi lõpetama - L pistis nunnu konservi nahka.. tõin siin mõni päev tagasi nunnule paremat toiti, et ta ikka kosuks, aga L vaatas vist, et midagi head on jälle hommikul võileiva peale panna (kassi nägu konservilt ka vastu ei vaadanud) ja nii ta selle kassi ampsu ära hävitas...mulle teatas kui ma ärkasin, et maru jama konserv oli... no ole lahke, kui kaua sa ikka lahke oled...

  

Ma soovitasin ikka prillid ette panna enne kui midagi avab....ei ma ei tohi enam pikutada (muhk peas on juba väiksem ), pean jälgima, et nunnu toitu ära ei sööda, nunnu  nii kurva  moega, näeb välja nii  krääbus ja kondine...peab teda poputama hakkama, muidu  viskab vedru välja ka veel....                       hommikune pai  teile kõigile!                                                                                                                                                                                                                                                           

igas traagikas on koomilist

Oi, ma tegin täna õhulennu..pestes toaaknaid kaotasin taasakalu ja maandusin peaga taburetile ja seljaga oma armsa arvuti peale..roomasin kööki ja panin külmunud kalad pea peale, et muhk ei tuleks, aga siis läks süda pahaks ja minestasin korraks kui ärkasin oli L juba tulnud ja kiirabi kutsunud, ei nood ei streikinud...kuid sel momendil kui mind transportimiseks valmistati ja kanüüli paigaldati hüppas meie nunnu ülevalt kapist (kus ta päeval pikutab)alla ja otse minu ja kiirabi arsti vahele, kiljatasime kõik ja mul viskas vererõhk kohe 200 peale...hiljem lausa naersime, et taevast  tuli ingel alla, sest valge kass tuli kohe minu juurde ja mind lakkuma, endal  niidid veel haavast võtmata(homme)...aga praegu olen juba kodus ja muigan üleelatu üle, veel tuli  meelde, kuidas mu sõbrantsil on 2 kassi üks must teine valge...kui kiirabi arstid tulid ta mehe juurde(kes oli suremas), siis oodates autot ütles üks teisele, et siin majas on ilus valge kiisu, teine vastas, et ikka must...esimene ütles, et ära võta omale niipalju valveid, sa ei tee enam musta ega valge vahet, Elol oli mees suremas, aga see vahejuhtum pani temagi muigama..nii et igas traagikas on vahel koomilist--

Oh. hea et olen kodus tagasi ja hing  sees - ainult paar päeva lamamisreziimi....
ilusaid unenägusid!

kastanimunakesed

Mulle väga meeldivad kastanimunakesed, lapsepõlves ma nendega mängida ei saanud, neid ei kasvanud seal, kus mina olin. Aga nüüd tulin poest ja korjasin neid - nii armsakesed, karvalistega  tahab ehk nunnu mängida? Kuid mina poetan neid kapidesse, et koid ei juhtuks sinna külla tulema

Kas te seda anekdooti teate, et koiliblikas hoiatas oma poega - ära sa mitte kapist välja mine sest inimesed on kurjad ja löövad su maha, poeg aga vastat - ema, ema mina juba käisin kapist väljas, inimesed said kõik nii rõõmsaks ja hakkasid mulle kohe lausa plaksutama. Voh selline nali on olemas. Aga õues on praegu nii värvirikas loodus, et aina  vaata ringi ja naudi seda - mul puulehtede vahtimisest juba kael kange.
kalli-kalli

oh mu silmad!

Vau, meil käib saunas suur remont, L-i sõber tuli ka appi ...mina aga läksin eile sinna aknaid pesema...mehed eile ei tegutsenud ...oh. aga mul trehvas jälle  PKV päev olema, kõigepealt lasin klaasipuhastusvahendit vales suunas - kohe  omale näkku...pimedas hakkasin veekraani otsima, see osutus küljest ära võetuks...

roomasin siis saunast välja mõeldes, et kui mõned aknooli joovad ja ära ei sure, siis mina ka vast pimedaks ei jää. Edasi roomasin rohu peale ja hakkasin rohus nägu  hõõruma, no vett kohe kuskil lähedal ei olnud. Läksin vihmatoriu alla, sealt ka midagi ei tilkunud..kui läbi kuuri toa poole tahtsin minna lõin oma haige varva raiepaku vastu ära...ai-ai-aa...võtsin taskust puhastus lapi ja hõerusin sellega oma nägu, kuid silmi  ei julgenud ikka veel avada, kuramused kipitasid..nüüd sain siis aru kui raske on pimedal elada..oh jumal küll, kus see  köök veekraaniga ometi asub!? kui lõpuks roosipõõsasse kukkudes ja komistade oma pingi laudu tuntsin siis  teadsin kus ma asun..tormates kööki panin näo külma vee alla (sooja ju meil alati ei ole)ja unustasin end sinna mitmeks  minutiks kuni lõpuks külmast lõdisema hakksin..kuid õnneks .. ma näen!!!!!  aknapesuvahend silmi eest ära ei pesnud...tralla-laa  küll on tore elada ja  näha!!!

loodusenaisest

Ma olen jälle sügavalt liigutatud loodusnaise (K.Vilbaste) leheküljest EP-s. Kuidas ta küll oskab oma loodusekirjeldustega panna mu hinge helisema..ta oskab looduses vaadelda selliseid asju, mille peale ma üldse ei tuleks, nt. "kitsedel on pead hallid - esimene märk talvekarvast" kui oskuslik tähelepanu, samas A.A.foto

 Tuleb välja , et "14 oktoobril lõpeb suve poolaasta ja loodus annab loa tuppa toimetama minna"
ja praegu veel võib imetleda "vikerkaarevärve taevalaotuses". Ma olen  alati  imetlenud loodusnaise  tagumist lehekülge EP-s...kuidas  küll üks inimene oskab nii südamlikult ja soojalt vaadelda loodust...see on kõik väga lähedane minu hingele..loen seda lehekülge alati soojustundega südames, sest ma vahel samuti vaatlen rohus igat putukat, jälgin sipelgate toimetusi, imetlen metsmesilasi, isegi kohates rästikut seisatan ja vaatan kuhu ta suundub, naudin põllulillede ilu, vaatlen rabataimestikku, armastan laukaid... aga ma ei oska ennast nii väljendada...minu sügav austus loodusnaisele.
ka suur kallistus kõigile

Eesti sokikirjad

Ostsin omale raamatu "Eesti sokikirjad ilma laande laiali", autor A.Praakli kuulub ka meie erakonda, kui vanemaks saan, siis hakkan kuduma...nooremalt, kui pikalt haiglates olin  tegin palju käsitööd, nüüd kannan veel ema kootud sokke ja tunnetan  ema sooja puudutust

kudumine omaette mõnus tegevus, aga  praegu pole veel aega selleks, muid toimetusi ja tegemisi navalom..vaja lilled talveunne toimetada, põõsaid veidi pügada, ühele sõbrantsile pidulikku kleiti ümber kohendada, tantsima minna samuti  pidime ka P ja L tennist hakkama käima toksimas ..
aga nunnu meil juba paranem, juba sõi esimest korda - lakus veidi piima , minu nunnuke(Lummi), paitan teda siin iga minut, sest ta oma suures tualettis on pidevalt voodi all, ainult ööseks ronib voodisse, meie vahele....siis lööb juba nurru, kui õrnalt ta kõhtu paitad..oh, hea, et ta selle opi üle elas

kalli kõigile!

Värskas

Uih olen  väsinud kahepäevasest seminarist Värskas  + veel  tervise turgutamine SPA-s (lasin voodil ennast raputada, võtsin  mineraalvee vanni ja ujusin südamest).. Värska San. on ilus + uus ehitatud SPA

seminaril sai igasuguseid käsimusi arutatud, pea siiani susiseb, lõpuks esines ka meie sekr. I.Saar, kelle autoga sain ka tagasi Tartusse.
Üldiselt oli kaks väga tegusat päeva..leidsin sealt uue sõbra S-i (Narvast)..tantsisime imekaunis looduses hommikust jalutuskäiku tehes isegi valssi...vestlesime pikalt vene-, eesti keeles...Kui mõnus oli seal hingata, lausa kõik sügisloodue lõhnad...taamal kaunis järv..seal kuskil kaugel silmapirii taga aga asub Venemaa...

kalli-kalli

nunnul oli opp

Nunnuke meil siin haige, mammu lubas tulla talle seltsiks..mina lähen Värskasse sots.dem- naiste seminarile, homme tulen tagasi...siis põetan nunnut jälle ise, ta ei harju selle kaelas oleva asjaga..aga mis teha, mis teha loomadele pannakse see peale oppi kaela, et nad haava ei torgiks

 Kahju teda vaadata, aga oppi pidime tegema, tal oli peensool umbes, annaks jumal et ta ikka ellu jääks, elab vast 4-5 aastat veel (kui arvestada kasside keskmist eluiga). Sõidan siis Värskasse
ilusat päeva teile

väike pidu

Täna on meil siis  kaks sünnat pidada; L ja V omad, pidu toimub L-i  pool

Siin me 5 a. tagasi L sünnal....aeg veereb ruttu .... sünnipäevad tulevad ja lähevad - elu lendab....aga nii tore on jälle kokku saada ja väike pidu maha pidada...

ka V synnat peame koos L omaga ...siin me koos V mõni aasta tagasi mingil juubelil laulmas ....lähen siis lillekimbukesi tegema ja õhtuks tualetti  valmis vaatama...
kalli-kalli