igas traagikas on koomilist

Oi, ma tegin täna õhulennu..pestes toaaknaid kaotasin taasakalu ja maandusin peaga taburetile ja seljaga oma armsa arvuti peale..roomasin kööki ja panin külmunud kalad pea peale, et muhk ei tuleks, aga siis läks süda pahaks ja minestasin korraks kui ärkasin oli L juba tulnud ja kiirabi kutsunud, ei nood ei streikinud...kuid sel momendil kui mind transportimiseks valmistati ja kanüüli paigaldati hüppas meie nunnu ülevalt kapist (kus ta päeval pikutab)alla ja otse minu ja kiirabi arsti vahele, kiljatasime kõik ja mul viskas vererõhk kohe 200 peale...hiljem lausa naersime, et taevast  tuli ingel alla, sest valge kass tuli kohe minu juurde ja mind lakkuma, endal  niidid veel haavast võtmata(homme)...aga praegu olen juba kodus ja muigan üleelatu üle, veel tuli  meelde, kuidas mu sõbrantsil on 2 kassi üks must teine valge...kui kiirabi arstid tulid ta mehe juurde(kes oli suremas), siis oodates autot ütles üks teisele, et siin majas on ilus valge kiisu, teine vastas, et ikka must...esimene ütles, et ära võta omale niipalju valveid, sa ei tee enam musta ega valge vahet, Elol oli mees suremas, aga see vahejuhtum pani temagi muigama..nii et igas traagikas on vahel koomilist--

Oh. hea et olen kodus tagasi ja hing  sees - ainult paar päeva lamamisreziimi....
ilusaid unenägusid!