mu juured

Saigi eile käidud seal kandis kus mu juured  ja  täditütrekese urn  sai ta ema kõrvale    maetud, samuti nende perekonna kalmule armas kivikene pandud. Olime Arusaares  ja  mälestasime oma ema õdesid, meie vanaemasid  -isasid, kes kõik  on  sinna maetud... sel ilusal sügispäeval võtsime õega lihtsalt aja maha ja nautisime kodukandi  loodust ja kalmistu mineviku hõngu...

Talu juures pidasime pikknikku, kuulates  metsakohinat, mis ümber talu mühiseb,  meenutasime taluelu  võlusid ja tegemisi..ei saa ma jätta tulemata siia, kus kõikjal vanemate kätetöö ja vaev, ei aastad suuda seda minult viia , siin loodust ikka kaunina ma kaen...

 Vahel  on nii hea siin ilmas aeg maha võtta ja käia oma lapsepõlve radadel, tuletada meelde kuidas tookord  elati, millest rõõmu tunti, võrrelda seda kõike praeguse eluga....kui kiirelt   on elu arenenud , tol ajal polnud ei mobiile, ei arvuteid, küla peale oli ainult üks telefon, kui nt. kiirabi oli  vaja, siis   telefoni juurde pääsemiseks pidi 3 km. läbi käima....ja ometi oli ka tolleaegne elu põnev ja nauditav, inimesed töökad ja tugevad...külasimmanid lõbusad....
kallistus teile siit kaunist loodusest!
kalli