loodusenaisest

Ma olen jälle sügavalt liigutatud loodusnaise (K.Vilbaste) leheküljest EP-s. Kuidas ta küll oskab oma loodusekirjeldustega panna mu hinge helisema..ta oskab looduses vaadelda selliseid asju, mille peale ma üldse ei tuleks, nt. "kitsedel on pead hallid - esimene märk talvekarvast" kui oskuslik tähelepanu, samas A.A.foto

 Tuleb välja , et "14 oktoobril lõpeb suve poolaasta ja loodus annab loa tuppa toimetama minna"
ja praegu veel võib imetleda "vikerkaarevärve taevalaotuses". Ma olen  alati  imetlenud loodusnaise  tagumist lehekülge EP-s...kuidas  küll üks inimene oskab nii südamlikult ja soojalt vaadelda loodust...see on kõik väga lähedane minu hingele..loen seda lehekülge alati soojustundega südames, sest ma vahel samuti vaatlen rohus igat putukat, jälgin sipelgate toimetusi, imetlen metsmesilasi, isegi kohates rästikut seisatan ja vaatan kuhu ta suundub, naudin põllulillede ilu, vaatlen rabataimestikku, armastan laukaid... aga ma ei oska ennast nii väljendada...minu sügav austus loodusnaisele.
ka suur kallistus kõigile