nagu metsas

Linnas elan ma küll nagu metsas, minuni ei ulatu autode müra, ega mürgine gaas...kus aknast või uksest ma välja ka ei vaata - on ikka rohelus....nii armas kohake

Tulime eile suvilast linna....olen nii väsinud sellest kolimisest ja möllust...ka meel on kurb sest lahkus üks meie sõber - akordioni mees, L läheb esmaspäeval teda  ära saatma...oli väga tore sõber ja inimene, isegi uued aastad võtsime koos  vastu....kahju-kahju....kuid eks me ole kõik surelikud ja  kõigil tuleb see aeg kunagi kätte...ta lahkus  seoses raske haigusega....
ilusat sügist teile!

Kuula..

Sattusin delfis teadlaste arvates kõige rahustavama muusika pala peale.....kuulasin seda mitu korda läbi ja  see mulle väga meeldis...ju siis mina vajan ka rahustavat  muusikat...oli ära toodud 10 kõige rahustavamat lugu (üks neist ka Mozardi oma)

Igatahes mulle mõjus see muusika imeliselt...viis mõtted kuhugi kaugele rändama ja need armsad pilved mõjusid maagiliselt....pean need 10 lugu oma leheküljele tõmbama...kui meel on kurb siis naudin seda muusikat
Omavahel  armunud loomadest (samuti delfis) meeldis mulle just see paar

e

nii et  delfist saab ikka ühte ja teist hingele......
kalli

kased lõhnavad

Oi kuidas metsas kased peale vihma lõhnavad, kuigi on sügis ja mõned lehed neil juba kollasedki..

.käisime seenel, saime ühte ja teist aga kõige ronkem kuuseriisikaid (paljud olid ussitanud - sest ussikesed neid väga armastavad)

Küll on ikka metsaskäimine mõnus...vaatad igat taimekest , põõsast ja puud, siis märkad äkki seenekest - ta on rohelisel samblal nii armsake...
ja nii jalutad ja korjad kuni lõpuks oled väsinud ja istud puhkama sellele samblale, sa isegi ei märka, et pepu saab märjaks lihtsalt naudid seda looduse mitmekülksust - see paneb sind vahel isegi laulu jorutama...oi, ma armastan metsa - olen ju selle serval ka sündinud
ilusat hommikut!

oh need minu karud

Käisin jälle Lõunakeskuses....ja kohe neid karukesi vaatama, kes seal pillimängu imiteerivad...no nii naljakad..lapsed  koos vanematega tihti peatuvad seal ja  vaatavad samuti neid...

kui  toretaid asju inimesed ikka välja mõtlevad!

õunte uputus

Vau, kui palju on sellel aastal õunu! oleme juba kõikidele sõpradele jaganud, talveks korjanud, mahla teinud ja ikka kõik kohad on veel õunu täis...on veel hiliseid martsipane  ja  kuldrenette -  õunad  sellel aastal nii magusad ! (oli ju palju päikest)..

ka mahl on  hea magus, saab kohe juua, ei olegi vaja veega lahjendada....ma õunamahla eriti ei armasta... mulle nagu hapuvõitu , aga Laur tõi mulle algul väikse pudeliga maitsta -  mahl oligi väga hea...siis ta tegi meile maal lausa piimatünnitäie mahla, L käis järel..
ma ei leidnud enam kaanetajatki üles, laenasin naabritelt, sest viimased aastad olen väiksemaid purke keeratavate kaantega kasutanud , samuti külmkapi tooreid marju täis löönud...
aga nüüd on siis jälle suured purgid õunamahlaga  keldris
sügisene pai

costa del sol

No nüüd on siis  mere äärde minek, sõit on  tellitud ja kinni makstud.....novembri esimesed nädalad  saab siis Hispaania päikselisel rannal sügist  tervitada....mõnus ja nauditav.... läheb siis hispaania keele õppimiseks lahti

kohalikud ei taha inglise.keeles  eriti suhelda
võtsime 15 päevase paketi, noored tulevad  nädal aega hiljem meile järele...
Tore, saab jälle merd nautida ja vaheldust argipäeva  elule...saab ka palju lõunamaiseid puuvilju süüa, sest meie puud juba tühjaks korjatud ja söödud...
Eelmisel Hispaania reisil olid merelained nii suured, et viisid mu mobla minema, vaatame kuidas  nüüd läheb kas läpaka ka tahavad omale....ei ma pean ettevaatlik olema, mere ääres ma enam ei kirjuta ega lolli mängi...
kalli teile!

midagi hingele

Trehvasin eile Aunaste saadet vaatama ja näe imet - Mustonen mängis viiulit nii tundeliselt - kui ilus! Ja kui nad veel koos Saarsaluga musitseerisid siis ma kuulasin lausa hinge kinni pidades - kui ilus see oli - `viiul ja saksofon..küll on ikka mõnele inimese annet antud, et ta suudab teise inimese hinge lausa  helisema panna ....ma sain sellise kaifi nende musitseerimisest, et muusika siiani heliseb mu sees.....kuidas ma küll sellist  muusikat armastan!  Võtsin täna kitarri kätte ja püüdsin ka midagi ilusat  keeltest välja meelitada, aga minu võimed  jäävad kaugele maha..oskan ainult mõnda mustlasromansi.. lihtsaid laule ikka kitraga  mängin ...

mul on ka hääleseadja olemas

sellega saab   häälde panemist täpsustada...
ilusat hommikut!

kärss kärnas...

Täna on siis kärss kärnas ja maa külmetanud ....vihma tibutab, ei taha väljas tööd teha, linna ei viitsi
minna, seal peab raha raiskama, aiapidu jääb ka ära ei saa sellel päeval rahvast kokku  ja üldse, mis ma ka ette ei võta - kõik ebaõnnestub...hommikul ajasin Kyttile kuuma kohvi kaela, ta lõhkus ehmatusest mu ilusa kannu...lihtsal hüppas tila peale...mind ajab juba asi naerma...oh sa minu  armas kannukene

No nii  rohkem ma midagi täna ei tee viskan pikali ja kargan ristsõnadele kallale, sest nagunii kõik ebaõnnestub...ongi vahest selline päev, et ära midagi teha püüa - kõik ebaõnnestub! Hea et  tööl enam ei käi, teab mis ma seal veel korda oleks saatnud..

Jeerum, siin ka veel naerdakse mu üle -  aga nüüd panen pea tööle!
ilusat päeva!

läheb koristamiseks

Pean vist tõesti suure koristamise ette võtma, tuba nagu sealaut...  nii palju asju kogunenud ja  teine teise peale kuhjatud....varsti lähme juba linna, aga siin peab enne kordalooma

pealegi kavatseme  sõpradega teha suvelõpupeo  ja see on juba varsti....oi siis saab jälle laulda ja trallitada....nii tore kõiki jälle näha.
Aga praegu hakkan tegutsema ja täna vaja veel linnas  kütmas käia....sest muidu on seal niiskus  sees..peab ikka vahete-vahel  käima...
oi Kytti ehmatas mind   koledasti...pistsin pea aknast välja, et vaadata mis ilm teeb ja äkki keegi pani mulle  vastu põske..ma nii ehmatasin et lõin muhu omale pähe...ma ei pannud kassi kardina taga tähele, ta muidugi ootas väljas aknalaual tuppa laskmist, aga minu kiljatamise peale pani  nagu pastaldega välk minema.....ai- ai lähen muhule jääd peale panema..
pakaa

ilus luuletus

lugesin täna blogis ühte väga ilusat luuletust tähtedest ja taevast - minu lemmik teema..juba lapsena memm laulis mulle laulu Tähekene, miks sa vilgud ja ma magama jäädes vaatasin tihti taevasse...
tähed, kuu olid mulle hingelähedased, aga luuletetusi ma ise sel teemal  ei ole osanud teha..aga armastusest, kodutalust, Tartust, Käärikust olen küll proovinud ja mõni on isegi luulevihikutes ära trükitud......tähed on mulle jäänud kaugeks unistuseks...

see on lehekülg ühest minu raamatukesest, kus on kirjutatud siberist ja ka mõni luuletuse moodi asi trükitud

 siber-siber, sinu kohta on küll ühes luuletuses  jõulutähest kirjutatud...ka taevas nägi seal kaugel välja teisiti....

Kõiki katmas nüüd lumine lina suure vankri all hämaras öös
kuu paistel  tähtede vinas Jõulutäheke hiilgama lööb
vaatan aknast ta vilkuvat sära, näis et minule naeratab ta
äkki tunnen et lendan siit ära maandun tähena taas  kodumaal
hetkeks valgustan sünnimaa taevas langen põledes maapeale siis....

Kuid tähed  - tähed on inimestele alati kättesaamatud olnud ja võibolla kui meil on tõesti hinged olemas siis nad peale surma kusagil seal tähtede taga hõljuvadki...võibolla ka  inimkond jõuab oma uurimustega kunagi sinna.....tahaks loota, aga seni vaadates tähistaevast unistame ja unistame....
kalli teile kõigile