Karlova teater

Vau, meil on nüüd oma teater Tähe tänaval, enne oli see  baptistide  maja..aga nüüd Dvinjaninov organiseeris sinna teatri..nagu ma Lembitu jutust aru sain on seal Lunge, Kaljuveer jt. kaasa haaratud, mida konkreetselt mängima hakkatakse seda kuuleb..

täna lähme igal juhul sest piletid juba ostetud, siis näeme ja kuuleme rohkem sellest uuest teatrist

Kaunimate Aastate vennaskond  teeb kummarduse E.Valterile..aga kuna mina olen ka  Pokumaal  mõni aasta tagasi ühte pokut mänginud (Vilde teatriga) siis pakub see teatritükk mulle eriti huvi
kalli-kalli

kiirabi

Mul käis siis kiirabi...hea, et hing sees...eluke on ju nii kallis, et hirmuga kutsud kiirabi kui see süda  jälle pigistama hakkab...täna proovisin nitroglütserini keele alla lasta, võtsin vererõhu ühe tabletiga alla ja siis veel rahusteid jne...L käis vahepeal vaatamas, et kas ma sellest jamast välja tulen...aga ei valu rinnus kordus (nii et armuda enam ei tohi)..kutsusin siis kiirabi, tehti südamefilm ja puha, taheti viia jälgimisele aga mina ütlesin ära, olen ülitundlik ja kardan neid tilguteid ja muud, eriti ei meeldi mulle sondeerimine....pealegi aastaid juba digoxin ja normrütm peal - elan edasi......las need närvid vahel veidi möllavad  mis sellest...elu on ilus asi ....   ma ei taha vist seda nagu I.Kolla (22a.) oskas juba väljendada oma luules "ma hajun ja ei taastu iial mis sest et igal koidul järgneb päev ja kui kevad tuleb jälle siia siis mina seda enam iialgi ei näe...."Ja Ilmi kahjuks lahkuski noorelt meie hulgast aga ma armastan ta luuletet, eriti armastuse teemal....
Pealegi homme mu sõbsi-töökaaslase synna, vaja sinna minna, sest meie laulukamp ja pillimehed on jälle koos, eks meid ole 10 ringis, aga kõik armastame laulda ja pille mängida...see teeb olemise heaks ja elu ilusaks...

nii hea, et meil need sõbrad olemas on...oleme vanaaasta õhtuti  koos olnud, sõbrapäeval, suveti jne. Sest peredega oleme tavaliselt jõulude ajal...
On liigutavalt tore, et olemas ma olen!
aga teile kõigile ilusat päeva ja head tuju!
(kirjutatud 13.11.14)

Lõunakeskusest

Ma ei tea miks see Lõunakeskus on kujunenud mu meeliskohaks kuhu ma vahel ikka tahan minna....muidugi on seal palju kauplusi ja ma kindlasti jälle midagi ülearust  endale ostan, no  rahakott nagu sügeleb kohe...hiljem vaatan, et seda polegi mulle eriti vaja..
Aga seal on ju mu toretad karud, kes musitseerivad ja nii mõnus on istuda, kohvitada  kellekagi ja jälgida kuidas lapsed neid karusid uudistavad...nüüd on karudel juba jõulurüüd ka seljas

toolid on ka põnevad kus istud ja mõtled mida veel osta ja millisesse kohvikusse  minna, sest seal neid on, ka Apollo raamatukaupluses on hea valik ja vahel allahindlus....lilledest käin ma suure kaarega mööda, sest terve aken on juba kuulilli täis (osa küll kingitud), nüüd pikksilmaga ootan millal nad jälle õitsma lähevad, kuigi päris mitmed juba lubavad 

oi unustasin ennast kirjutama....kalli-kalli

 

okupant

No on selle Kittyga alles tegemist....öösel ma ei saa oma jalgu liigutadagi, sest ta peab tihti just minu jalgade peal magama, arvab vist et ravib reumat...hommikul kui tõusen voodist siis on  ikka tegemist, et magava kassi  alt oma jalad kätte saada....no miks ta ometi Lembitu jalgade peale ei lähe...äkki on L-u jalad tõesti tervemad, või ta näpistab kassi, et tast lahti saada..igal juhul mul on okupant kaelas

Vähe sellest.. ta on meil pikakarvaline ja nüüd sügisel kasvas jälle karv hästi pikaks...eelmine aasta pügasin ta nagu lamba ära, aga nüüd kõik ütlevad, et nii ilusad karvad ära püga! Ta sööb küll õues rohtu ja  närib mu lilli (eriti vesipalmi - mul pole kahju ka hoian isegi lehti kinni, et tal see paremini õnnestuks) aga ikka on tal kõht kinni sest ta lakub neid pikki karvu sisse, siis tekkivad kõhus karvapallid ja mine jälle arsti juurde, aga see on nii kallis...
otsustasin siis kassile ise klistiiri tegema hakkata,,,mis mul muud üle jääb...ostsin selle jõperdisegi ära....lastele olen ma seda kunagi teinud aga kassile veel mitte...no on nende lemmikloomade pidamine ikka keeruline... päeval armastab ta magada ka veel minu läpaka  peal, olen nüüd juukseharja ja klistiiritegemise asja( seda ta kardab) läpakal  hoidnud, muidu oma raskusega teeb sellele  ehk liiga..ta on ju päris paksuke - nii ablas sööja

   Oh seda ilmaelu küll..kui millestki rõõmu tahad tunda siis peab ka  ohvreid tooma
Õieti kirjutas J.Tätte, et kõik inimesed tahavad, et neid armastatakse, tähele pannakse ja hinnatakse, et armastust peab oskama jagada ja andma, mitte ainult nõudma ja tahtma...maailm oleks palju parem kui kõik püüaks teineteisele paremad olla ja armastust kallistust jagama ( see käib ju ka loomade kohta)...eks ma pea siis selle okupandile ka veel rohkem armastust jagama ja tast hoolima, siis ta kolib ehk  mu jalge pealt veel rinna peale ka  magama , aga süda mul niigi veidi vahest torgib...on tõesti momente kui ma loen midagi pikali olles ja siis on  Kitty kohe mu rinnal  ja hakkab kohe pai nuruma..kui ma teda hästi õrnalt paitan ja igalt poolt silitan siis ta lööb nurru, aga seda on kuulda ainult siis kui sõrme õrnalt kurgu alla panen, sest ta häälepaelad on kunagi saanud kannatada ja isegi seljas väike küür (raske lapsepõlv vist Kittyl olnud)....eks peab teda ikka hellitama, ta hakkabki  möödunut unustama, aga vahel nii võpatab, kui keegi tuleb või mingi ootamatu kääl tekkib..sai ta tudengite ühiselamust, ei tea mis need poisid talle kurja tegid (kitarri häält ta kohutavalt kardab) ja kui ma algul ta nina vaatasin siis seal oli väike nätsu tükk jne.....nüüd on tal lõpuks hea elu! Käib õues, ajab linde mööda puuoksi taga jne.
Nii on siis lood minu okupandiga...
ilusat õhtut!

markidest

Mu laste isa oli suur filatelist....Ma andsin kõik margialbumid pojale kui ta Inglismaale kolis...ja nüüd vaata imet seoses remondiga tuli veel üks margialbum välja 1941-53 a. vene margid....Oi, mõtlesin - nüüd saan miljonääriks! sest margid vanad ja paljud ilma templita....aga võta  näpust, tuli meelde , et mul ju lapsukesed - üliõpilased kellel raha vaja ja kes oskavad marke ka interneti kaudu müüa...kutsusingi mammukese kohale...mammu võttis albumi oma kätte ja nüüd uurib kuidas neid müüa saab..täna helistaski juba, et üks ilma templita mark maksvat lausa 120 eurot....muidugi mitte kõik aga väärtuslikumad..mammul seda ärivaistu on ja ajajooksul saavad   omale veidi raha juurde, et ikka kõrkkooli lõpetada,  eks noortel kulub seda raha  rohkem

Ma ei jõudnud rohkem marke pildistada, sest album rändas juba minema......peab  raamatukogus tuhnima, ehk leidub seal veel midagi väärtuslikku...sest filatelistid me lastega  ise  pole, aga laste isa ja vanaisa olid küll seda
ma alati imestasin miks kadunud mees marke luubiga uuris ja pintsettidega ainult neid liigutas, nüüd kui mammuga uurisime kas mark on templiga või ilma kasutasin ka luupi, sest margil võib templist ainult väike täpp  alles olla...oh ma olin omal ajal loll ja  müüsin väga odavalt ühe albumi ära, enne kui poeg need Inglismaale kaasa võttis....selles albumis olid eestiaegsed vanad margid ja maksaks praegu kindlasti palju-palju  rohkem....nii võhikult ma nende markidega käitusin aga loll saab kirikus ka peksa....hea et albumid laste käes on, nad oskavad neid paremini hinnata
aga teile ilusat hommikut!

Armun´d olla...

Armun´d olla ei keela keegi.....vau ma jälle armusin..olgu ta siis noorem või vanem krt. sellega aga armunud olla on põnev....äkki kohtad üht inimest ja tunned, et see on sinu inimene, mõtleb sarnaselt, paneb su sisemiselt põlema ja sa nagu lendad kuhugi ja laulad õnnest...
ma lihtsalt ei tea, et kui juhtud armuma kas see tõesti kellelegi teisele korda läheb ja kas see on keelatud, kui sa enam nii noor ei ole ja keegi sinusse väga armunud pole ...kui võid teha mida tahad ja nii väga ei sõltu kellestki, sest inimesed teevad nagunii mida tahavad ja sina ei saa neid keelata ega mõjutada nende hobisid ja kui  need hobid erinevad on jne.jne.
 ..siis võib ju armuda.. lihtsalt ma olen selline armuja tüüp ja  praegu just see jälle juhtus   minuga ...aga armastusel pole ju piire......ma arvan, et see on isegi hea, et ma selline armuja olen, sest elu tundub palju kaunimana ja loodus ilusamana , samuti ei pane oma tervise probleeme nii tähele....

Ka oma meestel ei ole ma keelanud armuda ja veidi flirtida,,,see käib ju asja juurde sõna "kadedust" ma ei tunne..
siin ma siis olen oma idamaises toas ja säran õnnest...nina kohe püsti sellest, et minusse ka keegi armub...ei see vaas ja antiikskulptuur  ei kavatse mulle selga kukkuda, lihtsalt foto sai viltune  aga tühja sest peaasi, et ma  rõõmust säran ja elu nii kaunina tundub
Lähen homme temaga kohvitama ja tarka juttu puhuma - see pole ju patt...
tralla-lalla-lalla-laaaaaaaaaaaaaa
kõiki kaunist teile kallikesed!

nagu padaemand

Vau, astun täna välja, et õues pingil istudes mõnusalt kohvi juua (muidugi kasukas seljas, sest hallad juba maas) ja ei jõua ära imestada...just enne panin oma linnukestele kaks peotäit sivkasid ja nüüd linnukeste söögimajas istub tuvi nagu padaemand ja  kühveldab omale neid sisse....

mul jäi suu lahti ja kohvitass lendaski peost....selle peale ma üldse ei tulnud, et sellesse  majakesse mahub ka tuvi...ime et veel vares ei olnud
Enne see tuvi passib  tükk aega ja siis hopsti lendab majakesse (maja algul lausa keerleb)

ja juba on neid kohe mitu siia lennanud, et padaemandat mängida....mina panin omale nüüd kohe tooli, toon laua ka veel lähemale ja siis joon kohvi ja mõnulen niikaua kui linnukesed oma toidu ära söövad sest aega mul on penskari elu

 Aga varsti kütan selle puuriida ära (saidki lollisti köögiukse juurde laotud - lähem muidugi sisse vedada)
ja peab vist mingid traadid  linnumajale tõmbama, et suuremad linnud sisse ei mahuks
Voh, lähengi nüüd sellega tegelema, et tuvid  sisse ei pääseks
aga teile, kallikesed ilusad karget mardipäeva! (eile küll sante külla ei tulnud)

Sai möllata

Juubel oli  lõbus ja vahva...kõik inimesed olid nii omased ja tundsin ennast sõprade keskel..musitseerisime ka nagu meil ikka kombeks

Aga sellel pildil juubilar oma kolme tütrega ja väikse printsessiga, tütrepoeg jookseb kusagil ringi...












k




ka meie Leaga trehvasime fookusesse...

lapsehoidjaid neil ikka jätkub   ja lõpuks ka pilt koos peremehega

No sai neid pilte sellest peost ikka tehtud aga mu mobla kaotas välgu ja pildid pole selged...vaja mammu jälle remontima kutsuda, sest ta meil iga töö peale meister
Aga täna paistab päike ja  õues kõik särab hingede kuu  valguses
Lähme õhtul õekesele külla, pole veel jõudnud Türgi muljeidki  jagada...
Ilusat isadepäeva  ja head tuju kõigile

Juubel Imavere kõrtsis

Täna on siis  üks juubel, sõbranna - veel sellest ajast kui elasime taludes mis asusid kõrvuti, ei mitte päris aga väike metsatukk oli ikka vahel, aga emad suhtlesid ja tore oli ühes või teises talus sünnipäevi, pulmi jne.  Naabrid olid väga abivalmis inimesed, mäletan kuidas juubilari isa aitas mu tütre pulmade aeg teed ehitada, et autod paremini ligi pääseks, sest oli porine sügiskuu, naised aga olid alati pidudel meil abiks toitu  valmistamas....minu viimasel juubelil, mida maal pidasime oli Lea koos Ehaga  lausa kokkad ja jõudsid kahekesi u. 70 inimest teenindada ja kõigiga toime tulla, mina aga mängisin  naabrite pool vahel kordsu ja laulsime koos, Lea isale meeldis väga laul "Kodust läksin siis kui poisiohtu olin veel.." - tal tulid alati pisarad silma ja palus ikka seda laulu korrata - nii et sõprus on meil kaua-aegne..
Löön siis täna  tutid turri ja võtame suuna Imavere peale..mis oleks  õige selga panna..kõrtsis on algul kindlasti jahedavõitu aga  kui bänd mängima hakkab siis läheb jälle päris kuumaks

Oh panen oma armsa seeliku, millega tantsimas käin ja õielise pusa  ka, samuti veidi ehteid, tumedamalt on ikka rahulikum seltskonnas istuda, ei paista väga silma...
Aga plaanime ikka sünnipäevalast mõne laulu ja luuletusega tervitada ka, eks ikka maa ja talude
 teemal...võtame igal juhul pillid kaasa ja panin mingi plaani poppurii näol paberile ka
Kõiki ilusat!

järjekord

Juba  novembri algus ja linnud  lendavad siin puude juures ja küsivad süüa..panin neile toidulaua üles ja vaatlen nende söömist...väga mõistlikud , istuvad algul  okste peal ja siis järjekorras lendavad sisse võtavad ühe päevalille seemne ning lendavad seda jälle oksale sööma..
meie Kitty tahab ka vahel ennast järjekorda võtta ja mõne linnu nahka pista aga mina hoian     kassi toas kinni..kui linnud on juba ära söönud siis lasen ka Kitty välja...kuigi ta hiilib ja tahaks kogu aeg lindusid püüda ei ole siin (linnas) tal see õnnestunud ja ma ei tahagi seda linnu piinamist näha

 linnud on juba söönud ja Kitty on ka nüüd järjekorras, kuid tema piilub ukse vahelt...ju varesed on ta peal oma poegade kaitseks nokka kasutanud, sest kui  kass õues vareseid näeb, siis hoiab ennast nii maa ligi....vast ta on suvilas nende poegadega ka maiustanud

see siis on mu hommikuse kohvijoomise kõrvaltegevus, vahel kui vihma ei saja istun õues - linnud mind ei karda....nad saavad aru et toit nende lauale tekkib siis kui mina ringi liigun..häälitsevad  okstel ja kui ma eemaldun tormavad kohe sööma, neid ei sega isegi see kui ma kandikuga  pingil istun ja ise kohvitan....omamoodi hommikune elamus!
nüüd pean poodi salkama
suur kallistus kõigile
P.S.linnud on nii väiksed ja kohe lendavad ära kui välgatus käib, õues ei saa ka pildistada, köögi aknast tehtud pildid on nigelad..aga muidu on linde palju ja huvitav jälgida