AHHAA külastamine

Vau, lõpuks jõudsin mina ka  teaduskeskust Ahhaad külastada, mammu, kui tulevane teadlane, oli meil giidiks..Tartu uutest ehitistest meeldivad mulle kõige rohkem Tigutorn ja Ahhaa.... nad seisavad kõrvuti ja ilusasti  harmoneeruvad...vast mujal maailmas sellist hoonete ansmblit   ei ole.. see on siis vist  omane ainult
Tartule...

Oi, oli seal vaatamist ja kaasa tegemist: küll sai tibu   koorumist munast jälgida, küll  tasakaaluta olekut proovida , küll ilma keeldeta harfil mängida, küll maa all käia, küll suure pauguga maailma teket vaadata - sellest toimus lausa etendus, nagu teatris.. - ja  maailm lõppes samuti suure pauguga...(v.olla  tuhandete aastate pärasti nii juhtubki....

Siis õppetoas valmistasime  martsipani, ma proovisin papagoid teha, aga tiivad panin juba nahka...L oma  rebast teeb veel siiani... ma valvan, et kass ei lakuks teda ära, sest meie kassile meeldim martsipan....

Kõikidest teaduse saavutustest osa võtta ei jõudnudki ja maailmalõpu paugust jalad värisevad siiani, ülejäänud trikke  ei julgenud  enam kaasa teha, sest kaalutaoleku toast tulin  käpuli välja... aga nalja sai.. ka sümfoonia orkestrit juhatasin  esimest korda elus. Teisele korrusele minna enam ei jõudnudki, olime isegi 4 tundi seal seigelnud....v-ölla kui jalad alla võtan, lähen veel sinna, sest nii  põnev!
Lõpuks jõin kohvi, istudes suurel toolil, mis oli  küll liiga väike, et kohe seal väsimusest  pikali visata..

ilusat päeva

.