minu lemmik jõululaul

Ilm läheb külmemaks - päris talve moodi juba..külm hävitab kõik pisikud ja kevadel on loodus palju puhtam...Jõulud tulevad iga päevaga lähemale... vaja valmistuda külaliste ooteks ja jõuluvana tulekuks..toad võtavad juba ilmet

Ei tule und ja mõtlen siberile, sealsetele tuiskudele ja oma lemmik jõululaulule...selle on kirjutanud H.Jõgioja ja meile küüditatunuile on see südamelähedane...ehk meeldib teilegi...
 Jõulud 1949.
Kauge kodumaa oled mul meeles     sind  ma meenutan unetul ööl
räägin sinuga palvete keeles   mõtlen sulle ka ränkraskel tööl
Kodust viidi meid kaugele ära   märtsihommiku  sombuses aos
Siber kustutas silmadest sära    aga  Jõulud me hingest ei kao

Täna õhtul sel vaikuse pühal   mõjub mälestus otse kui vein
kostab koduste kuuskede müha    meie kõikide lootus ja lein
jõulusõnum on kahvatuil palgeil        mõni silmapaar pisaraist märg
 aknal külm maalib jäälilli valgeid     süttib  jõuluöös tähtedest pärg

Kõike katmas nüüd lumine lina    Suure vankri all hääletu öö
taevasametil kuupaiste vinas      jõulutäheke hiilgama lööb
vaatan aknast ta hõbejast sära    näib et minule pilgutas ta
äkki tunnen, et lendan siit ära    maandun tähena taas kodumaal
 hetkeks valgustan kodumaa taevast    langen põledes maa peale siis....

Neljapäeval tahame L-ga seda ühes kohas laulda...harjutasin tänase päeva akordioniga.....
ilusat und teile sellel külmal kargel jõulukuu ööl!