ööbikud ja armastus

Istun siin arvutis.....ei ole und, täna oli mitu häirivat probleemi ja uni nagu peoga pühitud...kirjutan ja kuulan ööbikuid...kui ilus! kui erinevaid häälitsusi nad ikka oskavad teha..imelik miks nad öösiti ei maga!? kella kolme ajal panevad juba hommikust laulu...enne oli veidi vaiksem...läheks teeks neist pilti aga nad on kusagil puude lehtede taga peidus ja  nii armsalt pisikesed...pane või prillid ette et ööbikut näha...
 Aga nende laul on niiiiii ilus...
läksin siiski õue ja tegin pilte puudest ja põõsastest, kust laulu kõige rohkem on kuulda

seal nad siis laulavad ja omavahel suhtlevad..neil on juba uni läinud ja hommikused tegemised käsil..... ööbikud ja nende laulud on inimesi alati köitnud ja  eriti armunud kuulavad seda imeilusat laulu......oh kui hea on armunud olla olgu sa siis noor või vana! Armastus paneb kõik su ümber särama ja sa nagu tantsiksid läbi elu ja raskuste...ei  ma pean ikka veel korra armuma  ja minugi eas on  võimalusi olemas...aga kuidas sa teed haiget inimesele, kes on su  kõrval ja sinu jaoks alati olemas...
miks küll see armastus tuhmub? Miks ta ei võiks  koguaeg särada ja elu alati kui muinasjut olema...ei, ma ei armasta lihtsat argipäeva...mu ümber peab elu keema ja tunded möllama..hea et saan vahel ikka lulli  lüüa ja  palju sõpru oman  - see teeb elu lõbusamaks ja mitmekesisemaks...
Aga armund olla ei keela keegi.....
ilusaid unenägusid!