reklaami mõju

Käisime Püssikas  kauba esitlusel ja ennäe mõjuski meile see reklaam...seekord reklaamiti esemeid meriinolamba villast, olevad väga tervislikud ja soovitati magada lausa villase esemete vahel ilma linadeta.....minule on tavaliselt villane  ese palja nahapeal kare paneb ennast kraatsima, kuna olen ülitundlik iga asja vastu, vahel mõned rohud ei sobi, vahel muidu nahk kiheleb, siis lasen end külma duśiga  üle ja  on jälle hea olla
Aga nüüd  proovisin seda villase vahel magamist, täitsa oki! Meil see  magamise tuba talvel jahedavõitu ka
Õnneks tütreke  kinkis mulle ükskord imesuure villasee plee , vist jõuludeks...pojapere aga mõni aasta tagasi villase tekki ja padja (no padja paneb küll pea higistama, andsin selle ühele sõbsile)
Aga teised asjad lõin voodisse, tekki alla ja plee peale - täitsa mõnus, isegi L ei higista enam..imestan ise ka kuidas villane mõjub

pehme , armas ja  tuleb kohe  hea uni!
Ostsime reklaamija käest kaks  seljavööd, kellel radikuliit siis saab ravida, ja  mul tuleb just ühel lähedasel inimesel sünna - hea kingitus olemas

Nii et vahel tasub ikka  kauba reklaamidel ka käia, pealegi pakuti seal  ka maitsvat lõunat
pai-pai

Ikka Kyttist ka...

Kyttil on oma skulptuur....kui aknast vaatan siis tema poseerib puust kuju juures....,,,kui kohvi joon õues siis  kiisu tuleb minu viltide vahele...mulle Laur kinkis mõnusad jalanõud lambanahast, millega õues käia kui lumi on maas ja hea on ka  hommikuti kohvitada...mulle meeldib tass kohvi õues juua - tulgu siis taevast kasvõi tina

Aga mul on ka teisi sõpru õues, imelik et leevikesi ei ole sel aastal näinud..... varesed vahel vaatavad mis mul hommikulaual on, viskan  neilegi midagi...eks  nad ole ka looduse linnud ja õigus siin ilmas elada...
Kytti muidugi tahaks kõik linnud nahka panna, eks ta suvilas ole neid vahel kättegi saanud...vareste peale on ta eriti vihane, kuigi vahel kardab neid ka..ükskord oli kaks varesesaba sulge maas ju nad siis kaklesid....üks .suurem vares ajab teda vahel taga..
Kui ma poes vahel käin või me kuhugi läheme, siis ma ütlen kiisule, et   o o t a .....ja tõesti kui tagasi tuleme on ta värava  kandis meid ootamas, vahel lausa püramiidtamme otsas
Õues on päike ja lumi särab nagu hõbe....nii ilus!
kalli-kalli

kulda otsimas

Vau mina ka tahaks minna kulda otsima!
Tütreke reisib Austraalias ringi ja  eile käisid sellises linnas, mis on tekkinud kullakaevanduse kohale
Sue koos emaga proovisid ka  liiva seest kulda otsida..vot mina seal veel puudusin..mina tahaks ka kulda leida, siis saaks nii palju raha, et jõuaks ka sinna teise maailma otsa reisida

Sue, tubli, et ikka otsid...on ju teada -kes otsib see leiab!

Too siis mulle ka, eks?

Kas tokkroos on tõesti Austraaliast pärit? Minul akna all on samasugused ...
Suur kallistus teile sinna kaugele...meil veel lumi maas ja ilus soe talv
kalli-kalli ka mu lugejatele!

katuse lõhkujad

Meie käisime jälle eile õe pool, ta andis mulle 2 imearmast pilti, mida ta oli suurendanud

Õde oma maja juures  ja meie Vilde kohviku ees istumas...ise ei mäletagi millal me nende  kahe targa mehe vahel istusime..vaatan, et pikemad juuksed sobivadki mulle rohkem, sünnaks kasvatangi juukseid, siis saab  neid põnevamalt sättida, ei juuksuris ma ei käi olgu või juubel..rahad ikka reisimiseks ja neid paari karva oskan ise sättida...
Aga õe pool sai eile nalja ka....tema räägib, et lähme jälle pilliroogu lõikama, mina imestan, et milleks jälle, katus ju majal peal..õde räägib, et varesed varastavad  pilliroogu tema katuseharjast omale pesa ehitamiseks...nii naljakas! Aga tuleb välja et varestel on kergem pilliroogu katuselt noppida kui vee seest murdmas  käia....vot on asju ilmas, mille peale ei tulegi - varesed ikka targad linnud ja millegipärast on neid  siinkandis päris palju, eks ma aitan vahel ka oma toidujäänustega vist nende paljunemisele kaasa, aga kui nad siia ilma on loodud ju neil siin ka koht on...
Kuid mina pean nüüd nende pärast jälle roogu lõikama minema
Peaks ehk katusele mõne  peletise või muusika nende  hirmutamiseks panema....õe maja lähedal on mets, ime et mõned muud loomad ei tule veel seda õle moodi asja sööma...
Ehita veel omale tervislik elamu..see hakkab ka looduse teistele asunikele  meeldima!
Nii ilus päike  3.veebruaril!
päikest teile ka südamesse!

kevadlill

Mul juba kainlas kevadlill.....kohe endale tuli ka sisse kevadetunne, sest päev on täna nii püikseline

käisime ilusa ilma puhul meie Karlova kohvikus "Anna edasi"
seal on nii maitsvad saiakesed ja kohvi samuti.....väga hubane ja mõnus tunne..
Aga täna on ka  eestilipud väljas....rahvas koguneb Poska maja juurde, eks see päev on ajalukku läinud  meie vabaduse päevana...
meie tähistasime seda päeva kevadlillega ja kohvikus istumisega...
pai-pai kõigile

ühest laulust

Istun  siin ja kuulan raadiost originaalis "Kolme tuvi kohvikut"...väljas sajab kergelt lund ja  ma mõtlen selle laulu eesti keelsetele variantidele..algul  tuli  tõlkes see kohviku variant, aga mina laulan pilliga ikka seda teist  "Talvine linn....", mis hiljem eesti keeles ilmus, ma ei tea kas sõnad on tõlkinud R.Linna, aga  väga ilusad sõnad talvisest linnast ja armastusest
Talvine linn sajab lund sajab lund
taevas sombune tuul kalgilt ulub
väikene sadam ja kolm - neli laeva
jäätunult kai ääres sulus
  ma jalutan üksi mu ümber on tühjus
  üht tüdrukut eemalt ma näen
  ma lähen ta juurde ja alustan juttu
  sulab lumi me jalgade all
ref. Väikene baar- väike bistroo eemal meid ootab
       väikene baar - väike bistroo sadama kail
       terves ilmas me jaoks ei olnud kohta
       kohtumispaigaks meil sai väikene baar
Talv möödus ja kevad viis minema lume
sadam väikene laevu on täis
tuul mahedalt paitab mu hinges on soojus
ja kevad nii lõputu näib
  ja siis tuli suvi me ellu tõi muutust
  ma mõistsin et armastad mind
  ja päikene paistis ja baari terrassil
  sa suudlesid-suudlesid mind
ref. Väikene.....
On sügis nii kõle puud lehtedest tühjad
ja sadamas vaid mõni laev
taas jalutan üksi sa oled must kaugel
mu hinges on tusa ja vaev
  ma vaatan su pilti-üht koltunud fotot
   mul meenub siis talvine aeg
  kui seisime kai peal ja vestsime juttu
  sulas lumi me jalgade all...
  Üks paarkümmend aastat on see laul minu lemmikute hulga kuulunud, eriti kauni on ta siis kui Ülo meid mandoliiniga saadab ja mõni meist kitarri mängib
Praegu vaatan seda  kerget lumesadu ja 1 veebruari puhul haarasin kitarri ja laulan oma hingele seda ilusat laulu....kui mõnus..kahju, et ei oska selle laulu originaalesitajat prantsuse k. kirjutada...pole ka kuskilt vaadata

 Oh kui hea on laulda....mu suured lemmiklaulud on veel "Love me tender" ja "Yesterday", mida laulame vahel ka koos  pojaga.. siis on kitarr tema käes (temal see puhas inglise keel kõlab kaunilt....kuidas ta muidu tudengeid õpetaks kui keel puhas ei oleks)
.poja eile helistas mulle kaugelt Inglismaalt...neil on kõik oki...aga sinna majja mere äärde tahaks küll kunagi minna, kuid see reis on küllaltki kallis ja nad tulevad koolivaheajal nagunii ise  kodumaale käima
aga ilusat päevakest teile...akna taga sajab ikka veel lund...nii armas!!!

nagu niuhti..

Austraalias käidud nagu niuhti...koaalal kätt surutud ja kaelkirjaku seljas sõidetud   vohh!!
Ei ma teen nalja, mu kallis tütreke saatis mulle internetipildid sealt kaugelt maalt kuhu minu jalg ei astu kunagi sest lend sinna on minu jaoks liiga pikk ja kallis

Aga tore on pilte näha sealsest elust ja olust...eks seal ole ka eestlasi, nende järeltulijaid, kes sõja ajal läksid...samuti on  mõned praegugi sinna tööle läinud
Austraalia on  oma looduse poolest tõesti huvitav manner.....küllap tuleb veel pilte kohtadest kus tütreke reisib ja mida näeb
Aga täna käis meil mammuke külas, tõi piccat ja kohvitasime siin kolmekesi...oli juba Rootsist tagasi ja oma viimase eksami sooritanud - ta meil tublike!
Imestasime, ta tõi mulle eelmine aasta emadepäevaks huvitava kuulille ja sellest on juba 2 kasvanud

nii need lilled meile  majja tulevadki....nii armsakesed!!!!! No tere Melbourne!!!!!!
kalli-kalli

saan rikkaks

Minul on nüüd orhideekasvandus....muudkui lõikan varte küljest poegi ja istutan potti.....see on imeasi, et  minu orhideede külge hakkasid pojad kasvama...ma algul arvasin et õied, siis vaatan, et milline ime - lehepuntrake tuleb õie asemele

Ja kui ma kõik need väiksekesed pottidesse istutan, ongi varsti lillekasvatus..... mul neid isegi 7 tk mis  õitsema mõtlevad minna, aga vist tahavad soojemat ruumi sest liiga aeglaselt lähevad ja vahel ka kass näppab mõne punga ära

nii ma väetan ja kastan neid lilli, hoian üle poole tunni väetatud vees
muidu tore hobi, aga  palju ootamist, millal jälle  õitsema hakkavad....
Kyttil on ka oma hobi - teistsuguste lillede vahel istuda ja  linde jälgida

kuramus, aga kes neid orhideesi siis müüma hakkab, ma ju ärieit ei ole, tavaliselt maksan veel peale
Ükskord veel lasteisaga kasvatasime varaseid kartuleid ja läksime siis Narva turule müüma......vaatasin..mõni ostja oli väga vana, teisel väiksed lapsed jne. andsin ikka muidu, et inimesi aidata.....lõpuks kui tagasi hakkasime sõitma saime suure kasvatamise vaeva eest osta ühe panni ja poti...rohkem ma äri ajanud pole..
Aga ma saan ju neid lilli sünnadeks kinkida jne......rikkaks ikka vist ei saa
ilusat päevakest teile kõigile!

kõik OK

Jessa-saa arsti juures käidud, nahk uuritud, kõik on korras, võin tagasi  Egiptusesse minna, minu nahk on tõmmu ja päikest ei karda...lihtsalt veidi kuivavõitu..hakkan uut shower gel-i kasutama, mis mu naha PH tõstab...voh  ongi probleem lahendatud..ilma asjata tegin endale paanikat ja värisesin arsti ukse taga...peale selle kui mulle on haiglates palju haiget tehtud olen ma alati väga närvis kui vaja on arsti juurde minna, või kui kiirabi mind rütmihäirete pärast  EMO-e viib
nüüd püüan tükk aega sellest eemal olla ja mitte mõelda

Lembit pani meestega  Kuutsemäele slaalomit sõitma....mina ei tahtnud seekord minna, tavaliselt käin siis maratoni rajal sõitmas, sest kardan Kuutsemäel kukkuda ja oma  luid jälle lõhkuda....
See on vist esimest korda kui ma lumemöllu kaasa ei lähe, aga tunnen ennast kuidagi väsinuna (võibolla aklimatiseerun veel peale lõunareisi)...... sõps pakkus juba Viinu ekskursioni, aga ei-ei taha praegu kuhugi minna...
Sõbrapäev tulemas vaja siis sõpru vastu võtta jne... Atlantises  hakkavad laupäeviti Parmase poolt organiseeritud tantsuõhtud, seekord  laulab isegi G.Padar...kuid ei tea kas me selliste proffide peol ikka tasemel tantsida oskame...sest PM-s oli kirjas, et ladinatantsud on kiirendatud rütmiga  aga aeglane valss ja tango on normaalsed......peonimeks hakkab olemaa tantsugurmee...  M.Parmas ja K.Oja õpetavad  ka uusi paasid juurde kui vaja..... tundub põnev olema....hinda veel ei tea, aga otsin ja siis otsustame kas lähme..
( suuur Tervitus sinna kaugele Austraaliasse tütrekesele ja Suele, samuti S-e emale ja õdedele,  näen juba et Austraaliast mu eelmist blogi loeti..) Ära kallike helistama hakka..kirjuta lihtsalt com- kas pingviine juba nägid - pidite  mingile saarele neid vaatama minema ja kuidas need känguruud
käituvad kui jalutate, kas kallale ei kipu)
kalli-kalli kõigile

hirmul suured silmad

Ei noh, loll saab kirikus ka peksa....käin seal lõunamaal ikka seda päikest nautimas ja nautimas....ja nüüd äkki avastasin, et mu sünnimärgid on suuremaks läinus ja üldse neid rohkem kehal kui vaja...kätel jalgadel pole ühtegi....näol on juba lapsest saati kaunistus nagu indianaistel...olen neid vähktõve jutte juba ammu lugenud ja tean, et naistel on esikohal naha- ja rinnavähk. Aga pole tõsiselt asjasse süvenenud, sest olen tõmmu nahaga  (isasse) ja juba lapsest saati lähen suveti pruuniks ja kunagi nahk ei puneta.....aga nüüd imestan, miks mul neid sünnimärke aina juurde tuleb ja peale Egiptust  nahk  kiheleb ka veel....

vau üks sünnakas päris suureks juba läinud...
Ei mis siin oodata  täna padavai nahaarsti juurde (30e  eest saab ruttu).....hirmul on ikka suured silmad küll....muid tõbesid  mul ikka on ( see veel puudub nagu ütleks Juku) püüan spordiga ja liikumisega ikka seda südant tugevdada (muidu puudulikkus, rütmihäired jne), elu tahab elamist
ja  laulu, naeru, anekdootidega üks inimene lausa 101 a-ks juba elanud (info meediast)...
no mina nii pikka iga endale ei ennusta sest lapsepõlves põetud difteeria (harva kes eluga pääses),

siin ma olen kõhnakene peale difteeriat (olin Pilistvere haiglas)
  Siberis malaaria, brutseloos;
 20selt - 30selt luutuberkuloos (sai kaua ravida ja valu tunda, kipsis aastaid lamada, kuid ikka leidsin endale tegevust

esimesel pildil juba kipsvoodis, aga ümarguses kipsis lamasin 9 kuud (ikka Tln-s ikka Hiiul) - sellest pilti pole....kui istukile sain siis harjutasin viiulit (palatikaaslased käskisid tädidel mind koos viiuliga vahel rõdule viia - mina ei saa aru miks!?), akordionimängu õppisingi seal ära, kitarri ja mandoliini ma  harjutasin juba siberis

Aga hiljem  sünnitasin  lapsed , kahjuks peale poja sündi jäin uuesti haigeks ja lapsed olid mul selle talve kui mind raviti Tn-a Kadrioru lastehaiglas

siin on pildike kus ma tütrega olen (haiglas muidugi kudusin ja heegeldasin endale ja teistele jne.)
Oi, andke andeks, et ma hümni siin endale laulan..aga ehk mõnel on hea meel , et on elu kergem olnud ja tervis parem...saan sellega teistele rõõmu teha..
Ehk mõni kommenteeribki vahel mind, nii tahaks vahel kellekagi muljeid jagada...mul neid lugejaid muidu ikka on aga  kommenteerijaid netu....äkki on keegi veel elus, kellega ma seal haiglas olin, või mõni siberikaaslastest võiks ka vahel kirjutada (kuigi septembris olime koos)
Lõpetasin siis virisemise ja hakkan arsti poole  minema
Edaspidi haigustest mitte sõnagi ja põlv on ka korras peale suusatamise
suur pai teile kallikesed (ka tütrele ja S-le kes te kaugel Austraalias olete, pojal kahjuks ei ole aega blogisid lugeda, tema perega skaibit