reede, 1. november 2013

Emajõe kaldal

Seisan siin Emajõekese kaldal ja ootan  oma tarka sõpra, et kohvitada, linnas hulkuda ja targemaks saada....vesi voolab ja voolab nagu aegki.....nad ei peatu kunagi...

mõtted viivad mind  lapsepõlve kus ma ka jõe ääres seisin ja vetevoogu vaatlesin, aga see oli kauge Siberi jõgi ....vesi  voolas samuti, kuid   kaugele põhja  kus  on ainult jää ja lumi....kus paljude kilomeetrite jaga  jää ja lume  all puhkab ka mu isake (homme on hingede päev - süütan ka temale küünla)...imelik mõelda et vesi voolab igal pool sarnaselt...ehk ainult  värvused varieeruvad....aga siin on kuidagi kindlam ja  kaitstum olla ja see teeb meele rõõmsaks, samuti ees olev kohtumine..
ilusat sügist!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar