laupäev, 3. mai 2014

jalutasin Toomemäel

Kui Toomemäel jalutasin haaras mind nostalgia.....kõik vanad tuttavad kohad
trepp kust tudengina alla loengule ruttasin...
see ei olegi aastatega eriti muutunud, ainult ehk puud on suureks kasvanud..








maja kus raamatukogus sai käidud ja  eksamiteks tuubitud....imelik mõelda, et see on kunagi kirik   olnud..









sild kust on palju kordi üle käidud ja lastelegi  muusikakooli ja püssirohukeldrit näidatud...
paremal pool puude taga asub endine sünnitusmaja, kus mu lapsekesed ilmavalgust nägid....


minu armas väike kohvik, sea sai lõunaajal kohvitatud kui Tiigist  peahoone suunas kiiruga asju sai  ajamas käidud....... kuidas küll saangi mitte armastada neid kauneid kohti!? Ikka vahel jalutan  ja imetlen  neid endale armsaks saanud paiku, sest ju lapsedki õppinud on siin    ja nüüd jätkavad juba tütre omad...                                      pai-pai                                                                                               
                                                                    

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar