esmaspäev, 26. mai 2014

Oh õudukas

Õudne, nägin jälle unes, kuidas ma  siberis koolist tulles huntidega hädas olin, tuisk oli nii suur  ja ma ei jõudnud enam jooksta..hundid aga lähenesid ja lähenesid...nende hõõguvad silmad panid  mu karjatama ja ma ärkasin üles...hakkas muidugi jälle see paanikahoog..aga mul on nüüd kindel  rohi selle vastu - võtan tilgad suhu - korrigeerin hingamist  ja hakkabki see kõrvetav tunne rinnust taganema... vau kui hea, et mul need tilgad on olemas...ometi paanikahoogudele lihtne abi
Soovitan soojalt kui keegi maadleb ärevuse või paanikahoogudega...
 nooremana ma süstisin ise omale diazepaami sest olin  luutbr. puhul õppinud kodus ise süstima ---oh olid ikka rasked ajad..... aga nüüd elu nagu lillepidu..eriti praegu kui kevad käes..imetlen loodust  ja käin aga ujumas
 küll on ikka palju ilusaid lilli, toas aga ei saa pilku orhideedelt pöörata

värvid omavahel kaunilt sobivad...ei ma ei saa neid kõiki korraga  pildile...
mul tuli idee -  armumine ravib  neid hulle hoogusid...peaks ehk jälle armuma  aga ei ole objekti...Kitty siin on aga ta ei ole alati positiivne - vahel peab mind hiireks ja siis hammustab, eriti mu varbaid, kui need juhtuvad teki alt väljas olema...
ma mõtlen sügavalt selle armumise teema üle
pai-pai teile

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar