minu poja

Kui hea oli kallistada peaaegu kahe meetrilist meest ja mõelda sellele, et see on su poeg....oma  mõtetes tuli ta meelde sellisena kui  esimesse klassi läks - ta oli seal teistest kõigest  pikem (minu isa oli 2 m mees - kutsuti Jalametsa pikaks)

siis juba  TSIK-i poiss .....  meelde tuleb ta veel ka tudengina kui käisime kahekesi USA-s (reis sai teoks raha eest mis saime äravõetud talu eest kui Siberi viidi )

Ja nüüd on see mehemürakas jälle Eestis mul külas (pere tuleb hiljem)...käisime  õhtul ujumas ja nii hea tunne oli, et ometi üle pikka aja koos
Tegeleb seal kaugel Inglismaal doktorantidega (neid pidi tal palju olema..doktorantuuri juhataja või midagi taolist, Eestis on ülikooli süsteem teine) ...teeb ka teadust - osaleb EL  demograafilise  uurimise projektis ja muidugi peab  ka vastavaid loenguid...üldiselt huvitav oli teda kuulata ja  mõelda, et see on minu poja!
Aga nüüd läks  telki magama ja homme  oleme jälle koos, olen õnnelik!
head ööd ka teile, kallikesed!