Tralla-laa, tralla-laa,  mis meil viga elada... streikima ei pea, süüa saab, rohkem pole vaja, alasti ei käi, viina ei joo, suitsu ei tee - venitab välja.. Kuigi  Päevalehes soovitati aktiivsem olla, midagi välja mõelda, ettevõte luua.. aga kuidas.... raha tolleks küll pole ja siis hüppavad konkurendid kallale....või mõtleks mõne tehnika värgi välja.... proovisin suvilas mutte püüda, panin  püünise  neile -hommikul oli kass sinna kinni jäänud ja lõugas täiest kõrist.. no, mis ma veel välja mõtleks...äkki on mul mingit andi veel, et pinsile lisa teenida, puud ju kallid jne.  Või minna metsa elama nagu Venemaal on taigas üks küla, kus elatakse  looduse andidest ja jahist... no ei, ma nägin ükskord auto alla jäänud hane, võtsin toast noa, et lõikan kõri läbi... Oh sa mait, pilt oli nii kole, et   ma lidusin tuppa ja  mitu tundi veel öökisin...
Ei mul ei ole mingeid ideesi, et rikamaks saada--tralla-laaa, pinsist  jätkub ka!

pai teile

Beethoven

Huvitav, et mulle on hakkanud klassikaline muusika meeldima. Kuulasin täna veel  mõnuga Beethoveni 9. sünfooniat..sain jälle elamuse, Beethoven oli ilus mees.

Mõtlesin, et kui ta muusikat lõi, mis teda selleks inspireeris ja kus tuleb see ilus muusika hinge, et sa saad seda noodistada..igatahes minul on see hinges. Kui andekaid inimesi  siin ilmas oli ja on. Ma kavatsen veel tema teoseid kuulata, tänu Priidule on mul  osa neist olemas.
Aga täna siis juubelile minek ja vaja ennast jälle  sättida, tegin omale isegi hiinatootest küüned....

Nendega on muusikat ka ilusam kuulata, ja kui ma veel juuksed soengusse  sätin, siis  istun kui salongis ja lasen kaunil muusikal ennast paitada.. äitähh, Beethoven, et sa kunagi olemas olid ja  selliseid teoseid  lõid! Panin juba  su viienda sümfoonia mängima... kus  mu kõrvad küll enne olid!?
kalli-kalli

õrn ja hell tunne

                                                    õues   juba lumelilled
Igatsus on õrn ja hell tunne (seda sain teada ristsõnast )ja mind see ikka vahete-vahel kiusab... Imelik, et mõni inimene on eluaeg selle tundega hädas, aga mõni ei ole - ütleb, et  ta ei tea  mis see on ja millega seda  süüakse - tahaks ise ka selline olla! Aga, oh ei, minul ikka see jama küljes:  mõnikord on see igatsus kaugete maade järele, mõnikord igatsus ilu järele, mõnikord teadmiste järele, aga üsna tihti -  armastuse järele. Eile õhtul kuulasin Beethoveni 9. sümfooniat (mul on arvutisse tõmmatud) ja imekombel see mõjub, sain oma kaifi kätte - kui ilus .....muusika on tõesti ajatu.....
 Kuidas küll saaks teha nii, et inimestel oleks see armastus kogu aeg  käes? Miks  peab  seda kogu aeg igatsema ja veel minu vanuses -  igavene jama! Sõbrannad igatsevad nt. ilusaid riideid, mõni - kulda, mõni - luksuslikku elu. Aga mina ei viitsiks seda kõiki igatseda, mulle on see lihtsalt igav.  Aga täna.... päike praeb ja lumi kaob, kevad ärkab ja loodus tärkab.......niiiiiiiiiii  armas!
Nüüd lähme siis L-ga esinema....

päikseline  tervitus!

naistepäev

Homme on siis naistepäev, eks ikka naistele meeldib, kui lilli tuuakse olgu ta siis või nõukaaegne tähtpäev. Mina ju ka naine.....sellel pildil ma oma lapsepõlveaegse sõbranna Hiiega, kelle järgi  oma tütrele nimegi  panin

  Aga meie L-ga peame täna esinema minema ja kohe kahte kohta, kutsed tulid hilja.....panen  just praegu alles  repertuaari kokku..ei tea kuidas välja kukub, aga midagi me seal ikka 1,5 tunni jooksul ühes kohas  ja 1 t. teises teeme.  L kui noodi järgi laulja vast tervitab naisi algul ühe itaalia (ikkagi koorilaulhja) lauluga.  Kahju, et  naistele lihtsamaid  laule on vähe kirjutatud....peab vist anekdoote vahele  rääkima või muid nalju. Ma ei tea kuidas Kõlu (Päevaleht ja Jahilo(Postimees) aina uusi ja uusi anekdoote vorbivad...Nad on ikka mõlemad andekad sellid ,vahel saan tõsiselt naerda. nt. Arst on õnnetu, sest soovitas bronhiidi põdeval  patsiendil soojemalt riietuda, too aga putkas arsti talvemantliga minekut...
Mina saan  häid  nalju vahel ka vene kanalitest, sest suur riik - palju naljamehi....Oh, jumal 1 apl. ju tulemas ja seal peab tõesti midagi väga naljakat olema (Väätsal). Vaja nuputada!

Siin üks väike naljatükk, ei tea kas homme  mõlemas kohas ka seda teha? Vuih,  mul palju mõtlemist, vist on vaja veel homseks sõpru  kokku ajada, lõpetan praegu....
pikk paiiiiii teile!
kalli teile!

peigmees

ui me täna nunnuga (kes vorsti nurus) õues kohvitasime (päike niiii armas), siis nurgatagant kostis serenaad, maru koleda häälega..serenaadilaulja ilmus välja ja mind nähes tõmbus nurga taha tagasi...kus siis meie nunnu ajas end  puhevile ja läks tähtsust täis, aga peigmees ei tea, et  ta kastreeritud on, käib ikka laulmas ja märgistab meie maja nurki, isegi esikusse oli ta  oma visitka jätnud...vuih, kuidas haiseb.Ei või mitte ukse lahti unustada. Muide, nad kena paar, nunnu on valge - peika peaaegu must, ainult mõned valged laigukesed, igatades põnev paar! Vahepeal peika lonkas, tahtsin talle veidi liha anda, aga ta nii ehmus, et jooksis minema...muidu hästi toidetud...

  

peika kaob kui õhk...

Aga minul on maasikas

                                                      eks ole nunnu
Aga mul on imearmas maasikas, süüa teda ei saa aga ta on väga kasulik asi.. küll Hiinas tehakse ikka vahel häid  asju, nagu need kunstküüned olid ja nüüd  see maasikas, mis  käib lahti ja temasse mahub kõik , samuti maasikad kui vahel vaja maiustada. Kuigi mul sügavkülmas on veel  oma kasvatatuid olemas.
Kuna mina käekotte ei armasta, siis panen oma maasika taskusse ja padavai poodi, ei mingeid kandameid enne minekut.. ja siis  mahub kõik mu ostetud kaup sellesse väiksekesse  ära, eks ole vahva? Tänan Astridit, et ta mulle selle kinkis!
Ilusat päeva kallikesed!

ikka tantsima!

Hei, siin jälle mina, külalised on ära saadetud ja Tallinna sõbranna  kohale viidud..nüüd vaja tutid turri lüüa ja tantsima minna!  Siiani elan veel poja kallistuse lummuses, ta oli õrn ja hea mu vastu nagu kunagi lapsepõlves, ka minia on väga armas Mul on hea meel, et keegi mu poega hoiab, sest eks teadlased ole ju omamoodi tüübid... mis puutub tantsimisse, siis pojaga olen ma elus ainult korra tantsinud ja seegi  minu synnal, laulnud koos oleme ikka rohkem ...

 Pilt  jäi  imelik, alumine osa kadus kuhugi  ära, jumal temaga...
Vuihh,  otsisin, mis tantsuks selga panna ja viuhti lendasin nende libedate kingadega..lõhkusin ära peegli ja ilusa talvel õitsva lille, nüüd veel lonkan ka , L ütles, et ise nii tahad tantsida , eks sa  tule siis  viipsadi-voopsadi..Ja lähengi,   jalg annab ehk õhtuks järele.. No kuidas ma küll niimoodi libisesin? Mul on viimasel ajal üldse rohkem äpardusi..kus siis need päevad on, kui ainult tralla-laa saab teha ja igast päevast rõõmu tunda? Aga päike paistab ja nüüd õue, hiljem tantsima!

 L tegi pilti, ma ütlesin, et ära minu koledat lõusta küll pildile jäta.. minul valus ja nutan, tema muudkui naerab, kus on kaastunne!? No oota sa! Lähen kaeban oma targale sõbrale kõik ära, voh..
.päikselist päeva teile!

valge hunt!?

Me täna käisime Tähtveres suusatamas, L tegi oma ringe, mina läksin Emajõe äärde tervise rajale sõitma,  ühed oma suusad andsin õele, nüüd sõidan visudega (lühikesed - head uisusammu jaoks) Sõida seal vaikselt omaette ja äkki - oh sa jutt -  mu ees valgel lumel valge hunt! Jumal teab kust ta välja ilmus, mõtlesin, et nüüd pistab nahka...jäin seisma, tegin enne surma tast veel pildi ... nägin ainult lõugu, saba ei pannud hirmuga tähele, aga siis ilmus kõrvale  kena  perenaine, ütles, et  see on sõbralik tõukoer.. aga mina loll oma hundihirmuga kujutasin  valgel lumel sellist õudukat ette...
 Emajõgi juba kevadine, jääl  laiuvad  veelaigud... päike nii armas..  lumi särab vastu. Mõnus märtsiilm!

ilusat päeva teile!

täna virisen

Oh, olen väsinud.. kostitasin lapsi  ja veel  sõpru Tallinnast ja leidsin õige olevat ütluse, et külalised on head kaks korda, kui tulevad ja siis kui lähevad...nüüd on selline hea tunne, et viska või hundiratast. Terve eilse ja tänase päeva olin nagu sitsiv koer, püüdsin igatpidi meelejärgi olla.. ma ei tea mis lahti, ma ju  tavaliselt nii armastan külalisi, aga nüüd äkki nii väsinud, eks vist ikka see bronhiit ja suur köhimine, mis mammu mulle  andis. Aga peab ütlema, et peaaegu kõik külalised samuti köhisid, vist on moes praegu köhida? Või on tõesti mõni viirus .. aga homme lähme tantsima - nui või pooleks - sest tantsimine on üks minu meelistegevusi - muudkui liugled parketil  ja liugled, vau, tuleks rutem homme - sest õue  ei taha ka rohkem täna nina pista, äkki on jälle PKV - needki muhud ei ole  veel paranenud , tuisku ka täna ei ole, päikest  pole, lihtsalt kärss on kärnas ja  maa külmetanud - ei saa tuhnida...täna ma   olen virin..  hakkan parem lugema, muidu juhtub veel mõni äpardus või kukub kuu taevast alla...

pai-pai teile!

tuisk

Üleeile oli tuisk ja  unustasin selle teksti blogisse klõpsatamast, muhud peas jne.
Oh, kui hea tunne on, kui tuiskab..mulle meeldivad igasugused loodusnähtused:  vihm, päiked, torm jne., igaüks neist tekitab eri tunde, ka tuisk.. su ümber on nagu valge maailm, tuul loobib sulle lund õrnalt näkku ja mulle see  meeldib.. ka sisemuselt muutun nagu puhtamaks ja valgemaks..
Aga kui mõelda tuiskudele Siberis, siis see  oli jube, eriti 1-2 klassis (emad orjatööl) kui me tulime koolist kribu-krabu hanerida, siis olime  väikesed haprad kogukesed selle suure loodusjõu vastu, ümberingi oli kõik valge, kaotasime isegi vahel suunataju, sest me pidime mööduma ka kuristikest (ovragi) mida kevadveed pehmesse pinnasesse kevadeti tegid ...jalaga sai uuritud, ega lumest läbi ei vaju.lumi oli niigi sügav, olime ka vahel käpuli, sest muidu oli tuul liiga tugev (oh raske oli väiksetel see koolitee).... ühte suunda me läksime kolmekesi: Miina (volgasakslane),  Zoja ja mina...kauguses ulusid  vahel hundid (külakoerte haukumise peale siis me  orienteerusime, kus on onnid)...  olime rõõmsad, et suund on õige  (meie onn oli jõe ääres)....-ei olnud onnil näha akent ega ust, mis tuli lapsele küll pähe, et korstnast sisse vinnata end just - nii see oligi ja need on read minu ühest soperdisest "Siberis. "  Vahel eriti suurte buraanide  aegu tõmmati isegi nöör, millest kinni hoida...minu jaoks (tänapäeva mõistes) oli see ekstreemsport,kuid ohtudeks olid  - kuristikku kukkumine, või huntide lõugade vahele sattumine....

                                                mis teeb tuisk aga sellisele mürakale vahtrale praeguses kodus
 Und ei ole, ootan oma pojakest kaugelt Inglismaalt (ta lendab paari tunni pärast juba Eesti suunas) ja tupsutan oma muhukesi...
kalli-kalli kõigile