Hei, siin jälle mina, külalised on ära saadetud ja Tallinna sõbranna kohale viidud..nüüd vaja tutid turri lüüa ja tantsima minna! Siiani elan veel poja kallistuse lummuses, ta oli õrn ja hea mu vastu nagu kunagi lapsepõlves, ka minia on väga armas Mul on hea meel, et keegi mu poega hoiab, sest eks teadlased ole ju omamoodi tüübid... mis puutub tantsimisse, siis pojaga olen ma elus ainult korra tantsinud ja seegi minu synnal, laulnud koos oleme ikka rohkem ...
Pilt jäi imelik, alumine osa kadus kuhugi ära, jumal temaga...
Vuihh, otsisin, mis tantsuks selga panna ja viuhti lendasin nende libedate kingadega..lõhkusin ära peegli ja ilusa talvel õitsva lille, nüüd veel lonkan ka , L ütles, et ise nii tahad tantsida , eks sa tule siis viipsadi-voopsadi..Ja lähengi, jalg annab ehk õhtuks järele.. No kuidas ma küll niimoodi libisesin? Mul on viimasel ajal üldse rohkem äpardusi..kus siis need päevad on, kui ainult tralla-laa saab teha ja igast päevast rõõmu tunda? Aga päike paistab ja nüüd õue, hiljem tantsima!
L tegi pilti, ma ütlesin, et ära minu koledat lõusta küll pildile jäta.. minul valus ja nutan, tema muudkui naerab, kus on kaastunne!? No oota sa! Lähen kaeban oma targale sõbrale kõik ära, voh..
.päikselist päeva teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar