laupäev, 16. juuni 2012
aeg lendab..
Kevadel ja suvel on tõesti loodus väga huvitav..kogu aeg toimuvad mingisugused muutused, looduspildid vahelduvad nädala või kahe jooksul Küll laulavad ühed linnud, küll teised...küll õitsevad ühed lilled, siis jälle teised, küll sajab vihma ja pilvitab, siis jälle päike paitab me põski ja aeg lendab ja lendab nii ruttu, et pead igat tundi igat päeva lausa nautima.
Inimesed on elurõõmsamad ja tundelisemad, kevadeti rohkem armutakse,
olen isegi veidi armunud, niipalju kui just elukene mul praegu lubab...
Nautides looduse ilu tahes tahtmata otsid ka inimestes ilu, ideaalsust, õrnust....huvitav, et just kevad ja suvi nii ruttu mööduvad?
Kui õnnelik ma olen, et ma saan kõiki seda ilu ja muutust nautida!Meri veel puudub ja ka lapsekesed tulevad juulis külla.
Vaatasin täna oma lilled üle ja tegin päris palju pilte
Kännu otsas võõrasemade asemel punane lilleke..
ja mu väikeses kivihunnikus on juba lobeeliad
Ka õitsevad juba jasmiinid ja minu õrn valge põõsake (need tõin ma kunagi maalt) Jasmiini lõhn tuleb meelde kodutalust...
kalli
reede, 15. juuni 2012
4 tuhat meest...
Homme siis laulavad Tähtveres Põhja- ja baltimaade meeskoorid. Ronkkäik algab kell 17.oo, ma lähen tähtveresse vaatama. Piletid tõi L meile ka juba, lähen koos õe perega. L läks juba täna kell 12.oo laulupeomuuseumi,ta peab norra koori vastu võtma. Kahjuks mamm ja laur ei saanud talle appi minna,nad oleks ka norra keelega toime tulnud..L igliskeelgi pole kõige rohkem käppas, aga küll ta toime tuleb. Ta peab neile meened üle andma ja tahtis nendega isegi suvilast läbi tulla. ma ütlesin, et meil ei ole see siin kõik nii korras, et välismaalastele näidata.
Homme saab vahva olema kui nii suur hulk mehi laulab nt. "Orjade koori" - seda ma tahan kindlasti kuulda
Siin L laulab "Gaudeamuses" Olen ikka neid kuulamas käinud...aga et niipalju mehi koos laulab - seda ma ei ole veel näinud! See saab elamus olema...
Nii et tulge homme kõik Tartu meeste laulupeole!
suur kallistus kõigile!
lall-la-laa
Lalla-laa...küll on ilus elada... Eile Arussaarest tulles korjasin omale sületäie kullerkuppe, kui armas! Ma nii armastan pääsusilmi ja kullerkuppe..ime et neid veel oli.Siis läksime Põltsamaa lähedalt mu mehe noorema venna(8 vennast on ainult minu mees surnud) juurest läbi. Ta on nii tubli, loonud enda talu juurde põllumajanduser tööriistade näituse

Ta kaasa S , kes on samuti väga lahtistee kättega ja poeg pakkusid meile kohvi. Neil on kitsed olemas - kitse juust nii maitseb mulle. Silva kinkis mulle lõpuks veel punase kleidi, aitähh talle. Saan sellega kohe ühele juubelile minna. Kõik oli nii tore ja väsimus oli peoga pühitud.
Ka Adavere tuulikust me ei unustanud läbi käia...seal sees kiikudes tuleb mul alati meelde lapsepõlv, meie talu...kiikumine, kullerkupud, pääsusilmad jne.

kalli-kalli kõigile
Ta kaasa S , kes on samuti väga lahtistee kättega ja poeg pakkusid meile kohvi. Neil on kitsed olemas - kitse juust nii maitseb mulle. Silva kinkis mulle lõpuks veel punase kleidi, aitähh talle. Saan sellega kohe ühele juubelile minna. Kõik oli nii tore ja väsimus oli peoga pühitud.
Ka Adavere tuulikust me ei unustanud läbi käia...seal sees kiikudes tuleb mul alati meelde lapsepõlv, meie talu...kiikumine, kullerkupud, pääsusilmad jne.
kalli-kalli kõigile
neljapäev, 14. juuni 2012
Arussaares
Uhh, olen väsinud...käisime Arussaares L ja õemehega vanavanemate haudu tegemas...Arussaare surnuaia juures on ilus õigeusu kirik.Kuskilt lapsepõlvest tuleb meelde kuidas me
käisime seal armulaual.
Minu vanaisa ja -ema haual on kivi, mida vanaisa ise jõudis tõsta..ta oli pikk ja tugev mees, vanaema oli väike ja väle.Selle kivi lähedusse on maetud ka minu isa vanemad ja 4 tädi perekonnad. Siin kandis on minu juured
Tegime kõik kalmud korda ....oli eriline tunne olla seal ja ma nagu tunnetasin meie hulgast lahkunute esivanemate aurat...tuli meelde memm ja tädid, keda ma armastasin...Istusime seal õemehega vanal pingil ja tuletasime neid meelde
kalli-kalli
kolmapäev, 13. juuni 2012
Istun oma läpaka taga ja mõtlen millest teile kirjutada....täna sajab ilusasti vihma, kastab ära mu äsja külvatud muru ja kõik lilled...
Aed on muutunud, õitsevad juba teised lilled ja isegi metsroosid, algab maasikate valmimise aeg, kurke, salatit, tilli jne. saab juba oma kasvuhoonest. Aga lilled, minu armsad lilled.....
Lubiinid (soome teede nõlvadelt toodud) juba näitavad oma värvirohkust......

Nüüd lähen kiige peale kohvitama ja metsrooside aroomi nautima.....minu lemmik lõhn....oo kuidas lõhnab see suur põõsake !
kalli teile
Aed on muutunud, õitsevad juba teised lilled ja isegi metsroosid, algab maasikate valmimise aeg, kurke, salatit, tilli jne. saab juba oma kasvuhoonest. Aga lilled, minu armsad lilled.....
Lubiinid (soome teede nõlvadelt toodud) juba näitavad oma värvirohkust......
kalli teile
teisipäev, 12. juuni 2012
kohting
Vau, tark sõber kutsuski mu kohtingule. Oli just mu blogi lugenud ja tegi lausa peapesu. Et mis ma nii intiimsetest asjadest oma blogis kirjutan, et ma olen selle orkestri liikmete moodi, kes mu selja taga mängivad
Ma seletasin talle, et inimestele läheb seks peale ja pakuvad ehk mõnele ka huvi vanemate inimeste seksiprobleemid. Ja et mis teha, kui praegu ka tahaks. Selle peale sõber naeris ja kutsus mind oma poole veini maitsma. Ma ütleasin, et oleme ju sõbrad ja mul on juba aastaid L olemas.... oi ma ei teadnud kohe mida teha. Sest kui ma temaga oleks läinud, oleks meievaheline suhtlemine ja teine teise idealiseerimine ehk nullitud. Tegin talle pai ja tulin koju sügavalt elu üle mõtlema...kas minu eas on veel armukest vaja, kas L tohib haiget teha jne....istun ja mõtlen....
aga teile, kallikesed, pai!
esmaspäev, 11. juuni 2012
jälle seksist
Oh sellest teemast ei saa ikka kirjutamata jätta..ma tean, et mind loevad paljud tuttavad ja välisriikide lipud ikka sähvatavad ka vahele... kindlasti tuntakse huvi , et kuidas minu eas on.....otse rääkida ei julgeks aga tahaks ikka oma kogemusi vahel jagada...õnneks, läpakas ei naera mu üle ja nooremad ei julge kommenteerida.... aga ikka seksi tahaks ja mida vanemaks saan, seda suurem huvi asja vastu (hea et lapsed ei loe)..võibolla on sellest, et ei ole enam vaja tööl käia ja laste kasvatamise peale energiat kulutada... jääb aega rohkem mõnudega tegelda, ka mees on noorem ja hotellid, reisimised soodustavad seda, millest ennem ilma jäin..polnud ma ju luksushotelliski kunagi käinud....nüüd tänu siberile pens võimaldab ja tütreke on heldeke, ikka tähtpäevadeks kingib raha....samuti saan varsti väikese päranduse....siis saab jälle omale luksust lubada ja mööda ilma rännata. See soodustab ka seksielu ja naudinguid, õnneks pole enam lapsesaamise hirmu ega muid probleeme..
Issand, kui mu tark sõber seda loeb!? Siis küll ei tea kuhu oma silmad kohtumisel pista..
Aga vibraatori viskas L põõsasse ja kassid siiani mängivad sellega. Kahju, kallis asi oli aga proovida ei saanudki, kartsin elektrit.... Aga mingit nalja ikka tahaks......imekombel tahaks sügavalt armunut olla......kuid argipäev seda luksust ei luba, kuigi objekt on olemas.....
Nii on lood ja laulud!
Vihma sajab, aga ma pean kesklinna hakkama minema....
Noh, head aega teile!
Issand, kui mu tark sõber seda loeb!? Siis küll ei tea kuhu oma silmad kohtumisel pista..
Aga vibraatori viskas L põõsasse ja kassid siiani mängivad sellega. Kahju, kallis asi oli aga proovida ei saanudki, kartsin elektrit.... Aga mingit nalja ikka tahaks......imekombel tahaks sügavalt armunut olla......kuid argipäev seda luksust ei luba, kuigi objekt on olemas.....
Nii on lood ja laulud!
Vihma sajab, aga ma pean kesklinna hakkama minema....
Noh, head aega teile!
tahaks mere äärde
Tahaks mere äärde, soolakat vett maitsta ja lainetel lasta ennast paitada...pean hakkama L-t masseerima, et läheksime Kablisse. Seal oleme me ikka juuni algul käinud, sest sel suvel on meil asja veel Hiiumaale, kus on kursuse kokkutulek, Ruhnule - kus lähme koos L-u koorikaaslastega. Nii et mere äärde saame hiljem küll. Aga mul hakkas praegu igatsus telgis magada, mere kohinat kuulata jne. Olen vist juba nii suur laps, et võin omale kõiki lubada....kuidagi on rahutus hinges ja ainult meri suudab seda leevendada.....
Näi-näis kas L nõustub...ikka nõustus. Aga mul tuli meelde, et vanaemade , -isade ja tädide hauad vaja Arussaares korda teha. Lähengi begooniaid ostma. Õemees tuleb ka kaasa, õel kaitsmised ja riigieksamid see nädal. Nii et kolmapäeval Pilistvere kanti minek - sinna kus on me juured ja esivanemad pärit.
Täna olen positiivsel lainel, juba niitsin, külisin muru sinna, kus seoses vee sissetoomisega kõik üles kaevati, rehitsesin jne. Mammu teeb ka homme oma viimast eksamit siis tuleb mulle IT meest mängima, ta meil nii armsake.
pai teile
Täna olen positiivsel lainel, juba niitsin, külisin muru sinna, kus seoses vee sissetoomisega kõik üles kaevati, rehitsesin jne. Mammu teeb ka homme oma viimast eksamit siis tuleb mulle IT meest mängima, ta meil nii armsake.
pai teile
pühapäev, 10. juuni 2012
sünged mõtted
Lamasin hommikul voodis ja mõtlesin, et kuidas ma ikka tulin toime kahe mehe põetamisega enne nende surma. Oma mees suri kodus lahtise tbr-a ja 5 a hiljem suri minu pool tütre äi, kellel oli vähk. Ta palus, et ma aitaks teda, arstid ennustasid elada talle veel ainult 2 nädalat. Oi, praegu ma vist sellega toime ei tuleks. See oli jube! Koos nendega surma ootamine ja nende lohutamine. Kuid ma lõin südame külmaks , mis teha, mis teha!
Kui mees suri, käisin veel tööl ka, lõuna ajal toitis teda naabrinaine. Ta ei saanud lõpuks enam hingata, siis sain mõned päevad vabaks. Viimasel päeval kutsusin kiirabi. Arstid oleks ta haigla viinud ja veel vereülekandeid teinud, aga ta raputas pead ja ma rahustasin teda, tegin ise talle veel hiljem tazepami süsti ja ta lahkuski samal ööl...
Hiljem, tütre äia (lapsed olid ju meil koos Rootsis) põetamise aeg oli mul juba seltsiks L, siis oli kergem. Olid juba valuplaastrid olemas ja viimased päevad kui ta enam kontaktne polnud, antsin talle lusikaga morfiumi ja vett peale kui jälle oigama hakkas. Istusin ta juures ja mõtlesin elu-surma üle, kuid viimasel päeval kiirabi viis mu ära,sest hakkasid endal rütmihäired...öösel ta suri kui mina oma elu eest maadlesin ja mind hiljem sondeeriti.....
Oh ei taha sellele kohe enam mõeldagi... aga täna mõtlesin ja imetsasin ise ka kuidas ma selle kõigega toime tulin....aga ei olnud ju teist võimalust... hiljem ma ei julgenud seal korteris enam elada...müüsin maha ja ostsin 1/3 maja omale, kus on ruumi kõigil külas käia ja ei ole liiga soe ja kuiv nagu Annelinnas oli.
Elu ja surma mõtteid oskas I.Kolla oma luuletusega "Nukrad hetked" kõige paremini edasi anda, ma olen vahel seda ka matustel lugenud... "......ma olen ise nagu õhtukuma, veel tuksub minus iga verepiisk, veel elan ma, kuid pole teada kunas mind hämar vaikus enesega viib. Ma hajun ja ei taastu iial, mis sest et igal koidul järgneb päev...." Ta oli mu mehe täditütar ja suri 21 a.
No nii, lüllitan ennast jälle elu lainele ja võtan akordioni (oma lohutaja) kätte et sellest kõigest üle saada, sest .... ma elan veel ja pole teada kunas mind hämar vaikus enesega viib..... ja täna on ju tantsima minek!
hommikune kalli teile!
Kui mees suri, käisin veel tööl ka, lõuna ajal toitis teda naabrinaine. Ta ei saanud lõpuks enam hingata, siis sain mõned päevad vabaks. Viimasel päeval kutsusin kiirabi. Arstid oleks ta haigla viinud ja veel vereülekandeid teinud, aga ta raputas pead ja ma rahustasin teda, tegin ise talle veel hiljem tazepami süsti ja ta lahkuski samal ööl...
Hiljem, tütre äia (lapsed olid ju meil koos Rootsis) põetamise aeg oli mul juba seltsiks L, siis oli kergem. Olid juba valuplaastrid olemas ja viimased päevad kui ta enam kontaktne polnud, antsin talle lusikaga morfiumi ja vett peale kui jälle oigama hakkas. Istusin ta juures ja mõtlesin elu-surma üle, kuid viimasel päeval kiirabi viis mu ära,sest hakkasid endal rütmihäired...öösel ta suri kui mina oma elu eest maadlesin ja mind hiljem sondeeriti.....
Oh ei taha sellele kohe enam mõeldagi... aga täna mõtlesin ja imetsasin ise ka kuidas ma selle kõigega toime tulin....aga ei olnud ju teist võimalust... hiljem ma ei julgenud seal korteris enam elada...müüsin maha ja ostsin 1/3 maja omale, kus on ruumi kõigil külas käia ja ei ole liiga soe ja kuiv nagu Annelinnas oli.
Elu ja surma mõtteid oskas I.Kolla oma luuletusega "Nukrad hetked" kõige paremini edasi anda, ma olen vahel seda ka matustel lugenud... "......ma olen ise nagu õhtukuma, veel tuksub minus iga verepiisk, veel elan ma, kuid pole teada kunas mind hämar vaikus enesega viib. Ma hajun ja ei taastu iial, mis sest et igal koidul järgneb päev...." Ta oli mu mehe täditütar ja suri 21 a.
No nii, lüllitan ennast jälle elu lainele ja võtan akordioni (oma lohutaja) kätte et sellest kõigest üle saada, sest .... ma elan veel ja pole teada kunas mind hämar vaikus enesega viib..... ja täna on ju tantsima minek!
hommikune kalli teile!
laupäev, 9. juuni 2012
Araabia talv
Lugesin praegu Päevalehest A.Rannamäe arvamust Lähis-Ida probleemidest (ei saa istutada taime valesse mulda A.R.) ja arvan samuti, et kuna muslimid siginevad kiiremini ja rahvaarv neis riikides tõuseb, samuti ei kao islam kuhugi ja lääne mõttes demokraatiat seal olema ei saa. Sest kui ikka hakkavad uuesti kehtima nende seadused, siis plaazitada Egiptuses enam ei saa ja meile eestlastele on v.-olla viimased aastad sinna reisida. Hea, et olen ise juba 6 korda Egiptuses käinud ja kõike seal näinud. Kuigi siiralt kahju, kui nii suurelt ehitatud kuurordid tühjaks jäävad. Ja Egiptus elab ju paljuski turismist. Kui rannas peab käima ainult kaetult ja rättik peas, kes sinna siis minna tahab.
Kui ilus seal on oktoobris-novembris (kui meil siin porine ja kõle)! Eelmine aasta käisin ka delfiinide ettendusel, kui vahva!
Aeg näitab kuidas Aafrika kevad lõpeb ja millised valitsused seal võimule tulevad... mul on isegi veidi Egiptuse Mubarakist kahju, sest tihti jalutasime tema suvilast mööda (isegi silt oli väljas) ja Egiptus oli tema ajal küllaltki stabiilne riik. Muidugi rahvas elas vaesuses, palju lapsi ja tööd vähe. 2005. sai Urghaadas veel kaugemal jalutada ja väikseid onnikesi näha, kus siblisid kanad ja oli palju lapsi. Hiljem oleme kallimates hotellides elanud ja biduiinidki on kolinud telkidega hotellide juurde, et oma elu-olu tutvustada ja raha teenida.
Aga tahaks ikka mõnda teist Aafrika riiki ka veel külastada, aga mitte rattaga ja mitte Liibüat....
päikest südametesse!
kalli-kalli
Kui ilus seal on oktoobris-novembris (kui meil siin porine ja kõle)! Eelmine aasta käisin ka delfiinide ettendusel, kui vahva!
Aeg näitab kuidas Aafrika kevad lõpeb ja millised valitsused seal võimule tulevad... mul on isegi veidi Egiptuse Mubarakist kahju, sest tihti jalutasime tema suvilast mööda (isegi silt oli väljas) ja Egiptus oli tema ajal küllaltki stabiilne riik. Muidugi rahvas elas vaesuses, palju lapsi ja tööd vähe. 2005. sai Urghaadas veel kaugemal jalutada ja väikseid onnikesi näha, kus siblisid kanad ja oli palju lapsi. Hiljem oleme kallimates hotellides elanud ja biduiinidki on kolinud telkidega hotellide juurde, et oma elu-olu tutvustada ja raha teenida.
Aga tahaks ikka mõnda teist Aafrika riiki ka veel külastada, aga mitte rattaga ja mitte Liibüat....
päikest südametesse!
kalli-kalli
Tellimine:
Postitused (Atom)