Ah, mu armas vana sõber, saime sinuga jälle kokku...kui rõõmus ma alati olen kui sind näen....sa oled nii tark ja ideaalne ning tead vastuseid kõikidele küsimustele.. v.-olla tundub see ainult minule aga nii see on..tahad minuga raba peale murakile minna, sinna kanti, kus me kunagi koos kasvasime. Jah, teeme ära, pealegi murakad on ju ühed minu lemmikmarjad, ka laur toob mulle igal aastal neid, lubas siis tuua, kui Rootsist tagasi tuleb...
Aga laugaste äärde me lähme siis kui on ilusam ilm. Õnneks oled sa kuu lõpuni kodumaal, siis saame minna ja hulkuda....õde oli oma perega käinud Villemsaart otsimas....ehk lähme ka vaatama seda saart soos, kus isa metsavend oli.....
Täna kukkusin niitma, muruke juba jälle suureks kasvanud...
suur kallistus teile kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar