jälle armastusest

Käisin täna oma targa sõbraga kohtumas ja olen nii õnnelik..istusime kaubamaja kohvikus ja  ma tegin isegi ülevalt ühe pildi meie kultuuritemplist

Filosofeerisime  elu üle ja sai südamest naerda tema naljade üle...kui mina talle oma nalja  mäetippu ronijast rääkisin, siis tema teadis, et üks talumees läks pooljookstes läbi teise kopli ja hõikas, et kas ta bussile jõuab, talle vastati, et kui pull teda märkab siis kindlasti jõuab...(sama mõte)
Kodu tulles hakkasin jälle armastuse üle mõtisklema ja  leidsin, et minu kogemuste ja temperamendi järgi  võib ikka kaht meest küll korraga armastada.....kodus elad tavalist elu, käid koos ujumas ja aitame nagu teine teisel elada (koos elajad), saab nutta ja naerda vahepeal..mina olen harjunud suure koera moodi au-auh tervitama, ja L tavaliselt vastaB peenema häälega mulle, kui koju tuleb, üldiselt on ta südamlik ja hea inimene... kui ma Pärnus olin, siis värvis ta köögi ja esiku põranda ära - mul väga hea meel (olen ise ka neid värvinud) - elu meil nagu tipp-topp....aga minul peab veel midagi platoonilist olema, millest ma unistan ja keda ma unelmates  armastan (tark sõber), kuna ta nii haritud ja tark on siis on ta mulle vist umbes nii,  nagu jumal usklikele...elus ei ole ikkagi nii, et iga ühe jaoks on kuskil keegi...on ikka tavaliselt mitu võimalust ja oluliseks teguriks on saatus, mis kokku viib....
Aga armastada on hea , see muudab inimese paremaks, teeb ta päevad rõõmsamaks, mõtted positiivsemaks.....ja mis siis  veel rääkida  topelt armastusest!
Armastust teile!