hing see ihaldab....

Oh aeg küll, hing see ihaldab laineid, süda see ihaldab merd....ei ole mitte rahu - ikka tahad seda mida momendil ei saa....miks ma küll selline olen!? Kus see mu tark sõber küll on, millal ta jälle Hiinast  kodumaale käima tuleb!? Tavaliselt ta vaigistab mu rahutuse ja igatsused...või siis reis kaugetesse  maadesse....küll see ka tuleb.....Tulka  jälgib mängu...kui midagi meile sobivat leiab siis broneerib..
Aga mina seni unistan ja tegelen oma sügise lähenemise nostalgiaga....töö isu kuidagi praegu ei ole küll tahaks sinna lõunamerede kanti...muidugi Käsmu oli ka vahva

aga seal käib sõda ja ei julge oma nina pista....paistab et
inimesed sinna praegu ei lenda, pakkumisi on kohutavalt palju..

Mu linnukesed juba sätivad ennast pikaks reisiks, vaatan kuidas nad vahel parvedes sädistavad ja  nõu peavad, poegi õpetavad...
Nii imeline on loodust jälgida...siilipojakesed juba suureks sirgunud, aga käivad ikka veel vaatamas mis ma Kyttile head ja paremat kausikesse panen.....mutid ka ei ole päriselt kadunud, ikka ootavad jälle vihma ja ussikesi....aga üks herilane pani mulle küll ära kui pohla moosi tegin....nii et vahel saab ka sutsaka......
Ma siis kohvitan ja igatsen edasi..
kalli