minu akordion

Huvitav, et kõik vajavad armastust ja selle teema vastu on  suur huvi...kui ma sellest kirjutan - lugejate arv kohe tõuseb.....ma ise olen samuti armastuse lembeline, kohe vajan armastust ja õrnust (materiaalseid väärtusi ei pea nii oluliseks)..kui mul seda on siis olen õnne tipus ja püüan ka teistele jagada...tekkib tohutu andmise rõõm ja sisemine sära  lööb lõkkele...eriti kevadeti kui loodus tärkab ja linnud  laulu löövad...võtsin tänagi akordioni kätte ja südamest laulsin.....peale selle on nii hea tunne...minu akordion, kitar ja syntekas (poja kingitus) on alati mu kaaslased olnud

aga akordion on mu lemmik, sest seda õppisin ma olles mittu aastat kipsis...võtsin ta kõhu peale (kipsis olin üleni vaagna luutbr.) ja muudkui tõmbasin...muidugi ainult vaiksetel tundidel kui palatikaaslased nõus olid...laulsime siis kohe igasuguseid laule..aga kuna me rasked haiged olime siis õde ei keelanud, tuli ka meid vahel kuulama, arstid olid selleks ajaks juba majast lahkunud.....vaadates oma akordioni tuleb alati see  mulle meelde....muusika ja kevadine linnulaul kõlavad mu hinges !
kalli