Aga siis ma avastasin uued vaatlusobjektid ja unustasin päikseloojangu üldse, sest need asjad olid nii huvitavad - need on ruunikivid , mis kajastavad Rootsi minevikku...nii põnevad!
Kui hakkaks meie paekividele ka oma ajastu jälgi tegema..aga kuidas? Millega rootslased seda tegid?
Meil on õega ka üks suur-suur paekivi, mis asus meie lapsepõlve koolitee ääres, ta on ka praegu (palju aastaid hiljem) samal kohal...sõitsin tast mööda isegi Rootsist tulles, ta on Tallinn-Tartu maante ääres (bussiaknast paistab)...peaks ehk sellel suvel minema ja ka selle kivi ära märgistama...mammu või laur ehk otsivad internetist ülesse selle vahendi, millega rootslased seda tegid.
Lapsepõlves. kui meie küla lapsed koolist tullime, siis alati peatusime ja puhkasime selle kivi juures. Kuna teised olid minust vanemad, siis nemad jõudsid selle kivi otsa ronida ja mind kutsuti siis "sitasitikaks", nemad aga olid "kännukuningad" ...huvitav, et aastad ei kustuta seda valutunnet mis ma siis tundsin.....nüüd tahaks ehk sinna seda kirjutada ja saaks sellega ühele poole, et ka mina võin vahel "kännukuningas" olla.....olen üldiselt väga "vpetsatlitelnaja"- eesti keeles vist sellele terminile täpset vastandit ei ole....
Aga suvel lähen ja ronin ise selle kivi otsa! Vohhhh
ilusat päevakest teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar